Tule minevikku!

Oseidžide mõrvamüsteerium 1920. aastail hargnes USAs Oklahoma osariigis tõeline mõrvamüsteerium. Kõik mõrvatud olid oseidži indiaanihõimu liikmed, kes said suurt tulu naftaväljadest. FBI lahendas lõpuks mõrvad.

TROELS USSING

5. JAANUAR 2023

3 min read Raisakotkad tiirutasid halba ennustades juba taevas, kui Mollie Burkhart koos oma õe Rita Smithiga jõe äärde jõudis. Kaldal lebas mädanev surnukeha, kuul kuklasse lastud.

Mollie ja Rita vanem õde olid juba nädal aega kadunud olnud. Nüüd kutsus šerif õed jõe äärde äsja leitud surnukeha tuvastama.

Hais tungis ninasõõrmeisse, kui Mollie kummardus, et laipa paremini näha. Selle nägu oli tundmatuseni moondunud, ent surnul oli seljas indiaanlaste pontšo. See oli tema õe pontšo.

Mollie Burkhart kaotas üksteise järel kõik oma lähedased. Ka talle endale hingas surm kuklasse.

Rita abikaasa Bill avas puuoksaga surnukeha suu ning päikesekiirtes lõid helkima kuldhambad.

„Jah, see on Anna,“ ütles Bill.

Jõelt lahkudes toetusid õed oma abikaasade Bill Smithi ja Ernest Burkharti käsivartele.

Kalender näitas 1921. aasta 28. maid. Oseidži indiaanihõimu liikmeile oli alanud õuduste aeg. Anna mõrv oli esimene pikast roimade reast, mis hõimu Oklahoma reservaadis toime pandi.

Oseidžid olid 20. sajandil maailma rikkaim rahvakild tänu nende maa all lasunud naftavarudele. Nüüd said nad tunda, et rikkus võib olla ohtlik.

Välja ilmub veel surnukehi Oseidžid said rikkaks tänu juhusele. Esialgu elas hõim Kansases piki Missouri jõge, kuid 1870ndail tõrjuti nad kivise pinnasega Osage’i reservaati, mis asus naaberosariigis Oklahomas.

Tundub, nagu hoolitsenuks loodus ise selle ebaõigluse heastamise eest: peagi purskus reservaadi pinnast hiiglaslikes kogustes naftat. Hetkega sai see indiaanihõim pururikkaks. Anna Browni mõrva ajal töötasid oseidžiindiaanlaste maadel naftapumbad ööpäev ringi. Tänu mustale kullale olid hõimu ligi 2000 registreeritud liiget väga jõukad. Naftaraha jagati võrdselt kõigi vahel, kelle soontes voolas oseidži veri. Teised Oklahomasse tulnud asunikud vaatasid seda kadedusega pealt.

Mõni valge teenis küll samuti hästi, müües indiaanlastele luksuskaupu, kuid teised üritasid nende rahast osa saada kuritegevuse teel.

Rikaste indiaanlaste seas olid Mollie, Rita ja nende ema Lizzie Q. Kyle, kes kõik nüüd pärisid Anna osa naftatuludest. Kogu see raha ei leevendanud sügavat leina Anna matustel. Kolm naist seisid ja nutsid, kui Ernest ja Bill kirstu kirikust välja kandsid. Ernest ja Bill olid valged indiaani naistega abiellunud mehed. Sääraseid mehi oli piirkonnas palju.

Ka Ernesti onu William Hale, kes oli perekonna sõber, oli kirstukandja. Mollie ahastust ei leevendanud seegi, kui mõni nädal hiljem selgus, et kohalikud võimuesindajad ei kavatsenudki mõrva uurima hakata. Väidetavasti jooksnud kõik otsad vette.

Kuigi samal päeval kui Anna mõrvati ka üks indiaani mees, registreeriti mõlemad surmad kui „tundmatute isikute poolt toime pandud kuritööd“.

Oseidži hõim koliti sunniviisil ümber piirkonda, mis on kaardil tähistatud punasega.

Kivisest maast purskus suur rikkus Oseidži hõim asustati sunniviisil ümber aladele, kust hiljem leiti Ameerika Ühendriikide rikkalikemad nafta- ja gaasimaardlad.

Oseidžid olid preeriaindiaanlased, kes elasid esialgu Missouri jõe lõunapoolsetel aladel. Valged ajasid hõimu korduvalt nende esivanemate maadelt mujale, kuni lõpuks asustati oseidži hõim 1871. aastal sunniviisil ümber üsna kõledailmelisse kanti Oklahoma kirdeosas. Oseidži õimu omaks saanud kivine pinnas peitis endas aga imelist üllatust.

1896. aastal avastati hõimu maadelt naftat ning selgus, et seal kandis asusid Ameerika Ühendriikide ühed rikkalikemad nafta- ja gaasivarud.

Indiaanlased olid võimudega tehtud ümberasumislepingusse ettenägelikult lasknud lisada, et „nafta, gaas, kivisüsi ja muud mineraalid maapinnas kuuluvad oseidži hõimule“, mis tähendas seda, et maapõue rikkusi ei saanud neilt ära võtta. Nafta ja gaasi puurimine tõi indiaanlastele aastas sisse 30 miljonit dollarit, mis jagati võrdselt kõigi umbes 2200 hõimuliikme vahel.

See tähendas, et iga hõimu liige sai tänapäeva vääringus sadu tuhandeid eurosid aastas. See tegi neist elaniku kohta maakera rikkaima rahvarühma.

Näita rohkem Molliele muutus lein talumatuks, kui kaks kuud hiljem suri kiiresti areneva haiguse tagajärjel ka tema ema. Mollie õemeest Billi panid need imelikud surmad mõtlema. Ta oli üsna kindel, et ema Lizzie mürgitati. Bill rääkis oma kahtlustest kõigile. Mollie palkas eradetektiivi ja lubas 2000dollarise tasu sellele, kes leiab Anna mõrva lahendamiseni viiva juhtlõnga. Sama tegi Ernesti onu William, kes oli piirkonnas mõjukas isik ning oli varanduse teeninud karjakasvatusega. „See verine afäär peab lõppema,“ kõmistas onu William Hale.

Detektiivid asusid asja kallale, kuid 1922. aastal suri veel mitu indiaanlast. Terved tugevad mehed-naised kukkusid jala pealt kokku ja heitsid hinge.

Sellest hoolimata ei tehtud ühelgi juhul kohtumeditsiinilisi analüüse, et otsida näiteks mürkide jälgi.

Valged olid indiaanlaste ekstravagantse elustiili peale väga kadedad.

Naftaraha kulutati paleedele, rõivastele ja autodele Oseidži indiaanihõim sai maailma rikkaimaks rahvakilluks, sest nende reservaadi maapinnas oli väga palju naftat. Paljud valgenahalised kadestasid neid ja tahtsid sellest rahast osa saada.

Oseidži hõimu raha kulutati suurilmalike paleede ehitamiseks, kus töötasid teenijatena mehhiklased või afroameeriklased.

Ameerika põliselanikud sõitsid ringi kallite autodega, mille rooli taga istus nende isiklik autojuht. Oseidži rahva pealinnas Pawhuskas vurati ringi asfaltkattega teedel, sihtkohaks restoran, ooperimaja või poloväljak.

Ühe autori tähelepaneku põhjal kandsid oseidži hõimu naised kalleid ehteid ning Prantsuse moerõivaid, meenutades pigem Pariisi daame, kes olid mingil põhjusel väikesesse reservaadilinnakesse ära eksinud.

Kuigi oseidžid elasid naftarahast hästi, kehtisid neile siiski piirangud.

USA valitsus oli seadnud tingimuseks, et Bureau of Indian Affairs pidi välja selgitama need elanikud, kes olid „ebapädevad“ oma vara haldama.

Neile oseidžidele määrati valgest mehest eestkostja, kes pidi indiaanlase soovitud ostudele heakskiidu andma. Sageli lasid need valged, kes olid selles piirkonnas prominentsed isikud, endale maksta kopsakat eestkostjatasu. Halvemal juhul panid nad indiaanlase varandusele käpa peale ning hakkasid selle najal ise luksuslikku ja priiskavat elu nautima.

Näita rohkem „Rikaste indiaanlaste surmade taga paistab olevat vandenõu,“ kirjutas ajaleht The Washington Post, sest mõrvadest kirjutati ja räägiti toona juba kõikjal Ameerika Ühendriikides.

1923. aasta veebruaris leiti 40aastase indiaanlase Henry Roani surnukeha. Henry oli Mollie Burkharti endine abikaasa ja William Hale’i väga hea sõber. Samamoodi kui Annat oli ka Henryt tulistatud kuklasse.

See mõrv lõi emotsioonid taas lõkkele, kuid juba kuu aega hiljem tuli 35aastasel Molliel kogeda järgmist õudust.

Ühel ööl, kui Mollie ja Ernest magasid, kõlas tohutu plahvatus ning Mollie nägi kaugemal taevast helendamas. Ernest tõmbas püksid jalga ja jooksis tulekahju poole.

„See on Billi ja Rita maja!“ hüüdsid kohale jooksnud elanikud. Maja polnud enam – see oli lennanud pihuks ja põrmuks koos Rita ja Billiga. „Lihatükid leiti hiljem saja meetri kauguselt seinale kleepunult,“ nentisid võimud oma paberites.

Mollie oli kaotanud oma õe ja õemehe. Ta mõistis, et küllap on temagi päevad loetud.

Saabub juurdlusbüroo Oseidžiindiaanlased olid 1923. aastal hirmust just kui halvatud, nagu märkis üks piirkonnas viibinud isik. Indiaanlased lasksid kodumajade ette paigaldada elektrivalgustuse, et iga öine liikuja oleks selgesti näha.

Selleks ajaks oli surnud 20 hõimuliiget. Ka üks valgenahaline advokaat, kes oli üritanud indiaanlasi mõrvajuhtumite lahendamises aidata, oli 20 noahoobiga tapetud.

Kuna ei Mollie ega William Hale’i palgatud detektiivid polnud suutnud mõrvu lahendada, otsustasid indiaanlased pöörduda Washingtoni föderaalvalitsuse poole. Paljud neist olid jõudnud järeldusele, et kohalikud võimud teevad mõrvaritega koostööd.

1923. aasta sügisel saabusid Osage’i reservaati esimesed juurdlusbüroo agendid. Läbimurre toimus alles siis, kui 1925. aastal jõudis sündmuspaigale eriagent Tom White.

White’i oli välja valinud juurdlusbüroo juht J. Edgar Hoover isiklikult. Hoover leidis, et olukord Oklahomas oli akuutne ja keeruline, ning lisas julgustavalt, et mõrvade lahendamata jätmiseks pole mingisuguseid ettekäändeid.

Alati ülikonda ja suurt kauboikaabut kandnud agent White sai peagi aru, et midagi oli mäda. Isegi kui kohalikud võimuesindajad või eradetektiivid mõne jälje leidsid, siis jätsid nad selle uurimise kohe pooleli. White teadis, et tavaliselt toimivad inimesed niimoodi sellal, kui keegi neid ähvardab.

Varasemate uurimismaterjalidega tutvudes tegi White kaks tähelepanekut. Esiteks oli osa dokumente, näiteks Anna mõrvajuhtumi tõendid, kadunud. Teiseks torkas silma, et registreeritud juhtlõngad viitasid kõikvõimalikesse suundadesse.

Tundus, et osa tunnistajaid oli valetanud. Paljude puhul oli aru saada, et nad lihtsalt ei julgenud midagi öelda. Valede võrgustiku ja kidakeelsete allikate tõttu otsustas White kasutada variagente, kes esineksid harilike inimestena ja kuuleksid ehk nii mõndagi, mida võimuesindajatele ei öelda. Piirkonna valgete kogukond oli kokkuhoidvalt sõnaaher. Sellal, kui variagendid infot kogusid, süvenes White mõrvade lahendamisse.

Kõikide ohvrite ühine joon oli asjaolu, et nad olid olnud rikkad indiaanlased. Niisiis võis mõrvari motiiviks olla viha põliselanike vastu või ka nende surmast kasu saamine.

J. Edgar Hoover oli 1924. aastal kuritegusid uuriva büroo (FBI eelkäija) juht.

Ainult föderaalsel juurdlusbürool oli eeldusi mõrvade lahendamiseks Oseidžiindiaanlaste mõrvad lahendati alles siis, kui sekkus föderaaltasandi juurdlusbüroo. Sellest sai pretsedent, mis näitas, et riiklik uurimisüksus on pädevam kui kohalikud asjamehed.

Kuritegusid uuriv büroo – föderaalse juurdlusbüroo (FBI) eelkäija – loodi viisteist aastat enne Osage’i reservaadis toimunud mõrvu. J. Edgar Hoover sai büroo juhiks 1924. aastal ja ta soovis mõrvade lahendamisega näidata, milleks tema asutus võimeline oli.

Hooveri juurdlusbürool olid eduks head eeldused, sest see oli vaba korruptsioonist ja klannimentaliteedist, mis sidus kohalikku šerifit, politseinikke ja linnajuhte. Paljud kohalikud võimumehed võlgnesid oma ameti Hale’ile, keda nad uurima pidanuksid.

Büroo kasutas variagente, kes esinesid karja ülesostja, naftaomaniku, loodusravitseja või müügimehena. Nende abiga kuuldi mõndagi, mida kohalikud valged poleks ametlikule uurijale miski hinna eest usaldanud.

Näita rohkem Ühelt rändkaupmehena esinenud variagendilt sai White 1925. aasta suvel olulist teavet.

„William Hale kontrollib kõike,“ oli üks valge naine rääkinud. Sellelt naiselt kuuldi sedagi, et väikest kasvu prillidega karjapidaja oli varem toime pannud kindlustuspettusi, kasseerides kindlustusfirmalt 30 000 dollarit hüvitist.

White asus Hale’i lähemalt uurima ja avastas, et Hale sai sõber Henry Roani mõrvast suurt kasu. Henry Roani elukindlustuses oli just William Hale nimetatud soodustatud isikuks ning ta sai mõrva järel 25 000 dollarit.

Veidral kombel ei olnud isegi niisuguse ilmselge motiivi olemasolu pannud šerifit ega teisi kohalikke võimuesindajaid uurima Hale’i, keda kutsuti Osage Hillsi kuningaks.

Rahajälg juhatas White’i ka Mollie Burkharti pere mõrvade lahenduseni. Mollie oli õde Anna Browni, õde Rita Smithi ja ema Lizzie Kyle’i surma järel pärinud nende naftarahade osa, mis koos ta enda osaga moodustas üle 500 000 dollari aastas. Tänapäeva vääringus vastab see summa ligi 8,3 miljonile eurole.

Kui ka Mollie kadunuks, siis pärinuks Ernest tema osa. Ernest aga oli William Hale’i vennapoeg.

Informaatoritelt oli White teada saanud, et Ernest on täielikult Hale’i võimuses ning Hale on kõigeks võimeline. Juurdlust juhtinud White’il polnud kahtlust, et Osage’i reservaadis juhtunud paljude mõrvade taga oli selle piirkonna valge mogul, kes soovis oma vennapoja kaudu rikkust kasvatada.

Juurdlusbüroo agendi suureks peavaluks kujunes avastus, et mitte keegi ei julgenud Hale’i vastu tunnistada. Võimalike tunnistajate otsinguil tuvastas White mitu kriminaali, kes võisid mõrvad toime panna. Kuigi peagi selgus, et mitu neist oletatavaist palgamõrtsukaist said ise hämaratel asjaoludel surma. Teisisõnu, nad likvideeriti. Need, kes olid veel elus, hoidsid suu kinni.

„Kui ma midagi räägin, pole mu elu enam midagi väärt,“ ütles üks bandiit, kellega White kontakti sai.

Indiaanlased on sajandeid kannatanud Kui eurooplased 16. sajandil Põhja-Ameerikasse läksid, petsid ja hävitasid nad mandri põliselanikke kõikvõimalikul moel. Allpool on toodud ainult osa indiaanlastele osaks saanud kannatustest.

<img width="1024" height="683" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine-1024x683.jpg" alt="" loading="lazy" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine-1024x683.jpg 1024w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine-300x200.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine-768x512.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine-600x400.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine-750x500.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine-1140x760.jpg 1140w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/indiaanlaste-ryndamine.jpg 1200w" sizes="(max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /> USA sõdurid korraldasid 1863. aastal indiaanlaste kallal veresauna.

1723Britid maksid skalbi eest Ajal, mil Põhja-Ameerikas tegutsesid britid, viidi Massachusettsis sisse indiaanlase tasu. Koloonia maksis 100 Inglise naela mehe skalbi eest ning 50 naela naise või lapse skalbi eest.

1830Seadus sunniviisilise ümberasustamise kohta Kongress võttis vastu ümberasustamise seaduse, mille järgi küüditati järgmise 20 aastaga sunniviisil 100 000 indiaanlast Mississippi jõest läände jäävatele aladele.

1848Kullapalavik tõi näljahäda Kui Californiasse saabusid õnneotsijaid lootuses kulda leida, kadus indiaanlastel võimalus maad harida ja kalapüügiga tegelda.

1863Karistusaktsioon lõppes veresaunaga Ratsavägi otsustas karistada šošoni hõimu Idaho farmeritelt kariloomade varastamise eest. Bear Riveri jõe ääres tapsid nad üle 250 mehe, naise ja lapse.

1868Siuude hõimu petetakse Valitsus lubas, et tänapäeva Lõuna-Dakotas asuvad pühad mäed Black Hills jäävad igavesti siuuindiaanlastele. Samas ei võetud midagi ette kullakaevajate suhtes, kes piirkonda tulid ning seal võimutsema hakkasid.

1871Piisonid hävitatakse Preeriaindiaanlsed sõltusid piisonitest, kelle liha söödi ning kelle nahast valmistati kehakatteid ja ka tipisid. Indiaanlaste allutamise eesmärgil lubati USAs küttida miljoneid piisoneid.

Lõpuks õnnestus White’il panna rääkima kurjategija Blackie Thompson. See sell istus kinni küll pangaröövi eest, kuid enne röövi olid Hale ja Ernest pakkunud talle ühte tööotsa: Rita ja Bill Smithi maja õhku laskmist.

White otsustaski kasutada sedasama pangaröövlit Ernesti rääkima saamiseks. Mollie abikaasa ja Hale’i vennapoeg näis kogu skeemi nõrgima lülina.

„Me tahame rääkida sinuga Bill Smithi perekonna ja Anna Browni mõrvadest,“ alustas White ülekuulamist, kui ta oli Ernesti 1926. aasta jaanuaris vestlusele kutsunud.

Esimese ööpäeva pidas Ernest vastu ega rääkinud midagi. Hale oli asjad korraldanud nõnda, et nii tema vennapojal kui ka tal endal oleks alibi. Kui aga White laskis ülekuulamisruumi tuua pangaröövel Blackie Thompsoni, muutus Ernest närviliseks.

„Ernest, ma rääkisin neile kõik ära,“ teatas Thompson.

Järgmisel päeval ei suutnud Ernest end enam tagasi hoida. Ta pihtis White’ile, kuidas ta oli juba väikese poisina Hale’i imetlenud. Kui onu mõtles välja kavala skeemi rikkuse kokkuajamiseks, siis ei saanud Ernest talle ära öelda.

„Mul on väga kahju kogu sellest asjast ... Ma tunnistan üles täpselt, mis ma tegin,“ sõnas ta.

Ernest Burkhart rääkis, et tollel õhtul, kui Mollie õde koos mehega oma majas õhku lasti, oli ta isiklikult helistanud Hale’i palgatud mõrtsukatele. Anna mõrvamiseks oli onu leidnud kurjategija Kelsie Morrisoni, kes oli Hale’ile raha võlgu, ning käskinud tal Anna maha lasta. Hale oli isiklikult andnud relva. Morrison sai tasuks oma võla kustutamise ja veel pealekauba 1000 dollarit preemiat.

Hale pääses võllast Ernest Burkhartile mõisteti mõrvas osalemise eest eluaegne vabadusekaotus. William Hale aga ei tunnistanudki end süüdi.

Selleks, et Hale ei saaks kohtumenetlust mõjutada, taheti tema üle kohut mõista föderaalkohtus. Juriidiliste keerdkäikude tõttu sai föderaaltasandi kohtus menetleda ainult süüdistust Henry Roani mõrvas ning Osage Hillsi kuningas toodi kohtu ette alles 1926. aasta juulis.

Hale ilmus kohtusse, näol enesekindel ja üleolev naeratus, mis küll peagi haihtus, kui tunnistajapinki astus ta vennapoeg ning rääkis, kuidas Hale oma sõbra mõrva kavandas. Esialgu olevat Hale tahtnud Henry Roani tappa mürgitatud alkoholiga, ent lõpuks otsustas palgata kurjategija John Ramsey.

Vandekohus mõistis Hale’i süüdi ettekavatsetud mõrvas. Harilikult olnuks sellise teo eest karistuseks surmanuhtlus, kuid nüüd otsustasid 12 valgenahalist vandekohtunikku, et Hale saab eluaegse vanglakaristuse.

Arvatavasti mõjutas neid leebe olema tõsiasi, et mõrvatu oli indiaanlane. Prokurör nõustus otsusega ning rohkem süüdistusi William Hale’i vastu ei esitatud.

Seepärast ei seisnud Hale süüdistatavate pingis, kui hakati kohut mõistma Kelsie Morrisoni üle, keda süüdistati Anna Browni mõrvamises.

Hoolimata sellest, et Hale’i muude mõrvade eest kohtu alla ei antud, oli juhtumi lahendamine White’ile suur triumf. Tõsi, isegi juurdlusbüroo polnud suutnud Hale’i seostada kõigi nende 24 mõrvajuhtumiga, mis oseidži indiaanlaste reservaadis ajavahemikul 1921 kuni 1925 toime oli pandud.

Keegi ei julgenud alguses anda tunnistusi karjakasvataja William Hale’i vastu, keda hüüti Osage Hillsi kuningaks.

Molliet juurdlusbüroo triumf ei lohutanud, sest ta oli kaotanud kogu oma perekonna ja tema abikaasa oli teda petnud kõige jõhkramal moel. Ta oli küll elus, ent tema tervislik seisund oli suhkurtõve tõttu juba mitu kuud enne Ernesti kinnipidamist halvenema hakanud. Kahtlust, et talle manustatud insuliin oli suure tõenäosusega mürgitatud, kinnitab tõik, et kui Ernest kinni peeti ja Mollie haiglasse sattus, siis hakkas tema tervis kiiresti paranema.

Mollie suri 1937. aastal 50aastasena. Seega ei näinud ta, kuidas William Hale 1947. aastal enne tähtaega vabastati.

„Ta oleks pidanud oma kuritegude eest võllas rippuma,“ leidis oseidži hõimu üks pealikke.

Selle asemel elas Hale oma elu viimased 15 aastat vaba mehena, ehkki tal oli keelatud Oklahomasse minna.

Ühe pereliikme sõnul olevat ta siiski salaja külastanud Oklahomas oma sugulasi ning siunanud: „Kui see saatana Ernest oleks oma suu kinni hoidnud, oleksime täna rikkad!“

Epiloog. Edasiste mõrvade vältimiseks kehtestas USA kongress korra, et mitte-oseidž ei või oseidžilt pärida õigust naftatulule. Tänapäeval on oseidži hõimu liikmeid ligemale 24 000 ja nad teenivad nende maal toimuvast naftapuurimisest miljoneid dollareid aastas.

Related Posts edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Mustad löödi Tulsas mättasse" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-5-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-5-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-5-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ajaloolised fotod Mustad löödi Tulsas mättasse Mustad löödi Tulsas mättasse Õnnetu saapapuhastaja komistamine sai sädemeks, mis sütitas Ameerika Ühendriikide veriseimad rassirahutused. Rüüstamise käigus mõrvasid Tulsa valged...

by Troels Ussing and1 others 31. dets. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="165 meetrit vabadusse" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-4-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-4-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-4-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ajaloolised fotod 165 meetrit vabadusse 165 meetrit vabadusse 13. augustil 1961 eraldati Berliini perekonnad ja sõbrad üksteisest, sest SDV hakkas ehitama müüri Ida- ja Lääne-Berliini...

by Stine Overbye 30. dets. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Taani pastor otsis Gröönimaa kadunud viikingeid" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-3-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-3-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-3-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Tsivilisatsioon Taani pastor otsis Gröönimaa kadunud viikingeid Taani pastor otsis Gröönimaa kadunud viikingeid Keegi ei olnud Gröönimaa viikingitest 400 aastat midagi kuulnud. 1721. aastal tahtis pastor Hans...

by Else Christensen 29. dets. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Katk tegi Rooma riigist hauakambri" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/12/pre-2-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Katastroofid Katk tegi Rooma riigist hauakambri Katk tegi Rooma riigist hauakambri Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana...

by Natasja Broström 29. dets. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Miks ehitasid inglased Thamesi jõele relvastatud tornid?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/11/GETTY-PRE-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/11/GETTY-PRE-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/11/GETTY-PRE-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Miks ehitasid inglased Thamesi jõele relvastatud tornid? Miks ehitasid inglased Thamesi jõele relvastatud tornid? © Fred Morley / Stringer / Getty ImagesEMRAH SÜTCÜ JA BUE KINDTLER-NIELSEN1. SEPTEMBER...

by Emrah Sütcü ja Bue Kindtler-Nielsen 17. nov. 2023 edit post <img width="350" height="250" src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" alt="Miks oli jäämees Ötzi tätoveeritud?" decoding="async" loading="lazy" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/11/otzi-prev-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/11/otzi-prev-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/11/otzi-prev-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Miks oli jäämees Ötzi tätoveeritud? Miks oli jäämees Ötzi tätoveeritud? © Südtiroler ArchäologiemuseumEMRAH SÜTCÜ JA BUE KINDTLER-NIELSEN1. SEPTEMBER 2021 3 min read Alpidest leitud umbes...

by Emrah Sütcü ja Bue Kindtler-Nielsen 17. nov. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Oseidžide mõrvamüsteerium

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool