Kapten William Bligh’ arust oli 1789. aasta 28. aprilli hommik täiesti tavaline. Ta ärkas oma kois purjelaeval Bounty, mis kiikus tasakesi sügavsinise Vaikse ookeani lainetel Tofua saare lähistel. Laeva lastiks olid leiva­puuistikud, mis tuli viia Põhja-Ameerikasse Kariibi mere Lääne-India saarestikule. Laeva meeskonnas oli ühtekokku 44 meest ja kapteni arvates sujus kõik ilusti. Tema kajuti ukse taga valmistuti aga vastuhakuks. Ootamatult murdsid kolm meest kapteni kajuti ukse lahti ja tirisid kapteni koist välja. Nad sidusid röökiva mehe käed seljale kinni ning vedasid ta ööriietes välja tekile.

Kapten üritas kõnetada meremehi, kes tekil tema ümber seisid, kuid edutult.

Ta polnud madruste seas just ülemäära populaarne ülemus, kui pehmelt väljenduda. Lühikese aja jooksul langetati laeva suurim joll vette ning mässulised sundisid kapteni ja 18 talle lojaalseks jäänud meest sellesse väikesesse paati laskuma. Bligh tegi veel ühe meeleheitliku katse meestele aru pähe panna, kuid mässajate juht tüürimees Fletcher Christian oli paindumatu.