Tule minevikku!

Partisanid raudse eesriide taga Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust. © Genocide and Resistance Research Centre of Lithuania POUL SIERSBÆK JA NIELS-PETER GRANZOW BUSCH 1. APRILL 2023 3 min read Viimane asi, mida eestlane Alfred Käärmann mäletas 1945. aasta oktoobrikuu päevast, mil teda tulistati, oli Nõukogude sõduri püssi metalne klõksatus. Järgmisena purskas tema käsivarrest verejuga. Taani ajaloojakirja esindajad kohtasid Käärmanni, üht Eesti viimastest ellujäänud partisanidest, tema 81. sünnipäeval 2003. aasta septembris – samal päeval, mil riigis toimus referendum Euroopa Liitu astumiseks. Käärmann andis intervjuu oma majas, mis asus sügaval metsa sees. Väikese lauakese taga istudes meenutas ta oma aastaid Balti riikide tuntuimas nõukogudevastases partisanirühmas. „Need olid hirmutavad ajad. Tänapäeva noored seda ei mõista,“ nentis hallipäine ekspartisan, silmis kindel pilk. Kui Lääne-Euroopa 1945. aastal Teise maailmasõja lõppu tähistas, siis Ida-Euroopas oli olukord hoopis teistsugune. Siin olid Hitleri mõrvarlikud sõdurid lihtsalt asendunud Stalini omadega ning mingit armu nood üles ei näidanud. Seetõttu asusid spetsiaalsed vastupanurühmad võitlema Balti riikide vabaduse taastamise eest. Neid mehi nimetati metsavendadeks. Rebisid end Venemaast vabaks Baltimaade partisaniliikumise juured ulatuvad 20. sajandi algusesse. 18. sajandist alates olid Eesti, Läti ja Leedu olnud Tsaari-Venemaa alamad. Kui aastail 1905 ja 1917 tuhisesid üle Venemaa revolutsioonid, tekkis baltimaalastel võimalus end vabaks kiskuda. 1918. aastal kuulutasid kolm riiki end üksteise järel iseseisvaks. Venemaa uuel bolševistlikul valitsusel ei olnud kavas baltimaalastel minna lasta ja vast loodud Punaarmee tungis sisse. Nendel aladel, mis punasel Venemaal hõivata õnnestus, asusid tegutsema rahvuslikud partisanid. Vabadusvõitluses osalesid ka Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud ning teiste seas ka Suurbritannia abiga õnnestus Baltimaadel bolševikud 1919. aastal täielikult välja suruda, nii et kõik kolm riiki said lõpuks vabaks. Sõdadevahelisel ajal püüdsid nii Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa tõmmata baltimaalasi oma mõjusfääri, kuid kolm väikeriiki jäid oma neutraalsusele kindlaks. Seetõttu tuli neile šokina, kui Hitler ja Stalin sõlmisid 23. augustil 1939 kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle salajane lisaprotokoll jagas Poola ning määras ka Balti riigid Nõukogude Liidule. Juba 1. septembril 1939 tungisid sakslased Lääne-Poolasse ning peagi ründasid Poolat idast ka Nõukogude sõdurid. Peatselt sunniti baltimaalasi Nõukogude armeel laskma rajada kolme riiki oma sõjaväebaasid. Nüüdseks manalamees Alfred Käärmann andis Eesti vabaduse eest oma vasaku käe ja 23 aastat oma elust. © Michael Wines / New York Times / Ritzau Scanpix Pärast seda, kui Natsi-Saksamaa vallutas 1940. aasta juunis Prantsusmaa, nägi Stalin avanevat võimalust okupeerida Balti riigid. Nende riikide administratsioonis pandi juhtivatele kohtadele Nõukogude ametnikud, samal ajal kui Balti riikide senised poliitilised ja sõjaväelised juhid hakkasid ükshaaval kaduma. Kui Leedu välisminister ülevõtmise vastu protestis, ütles Nõukogude Liidu välisminister Molotov ühemõtteliselt: „Te peate reaalsusele otsa vaatama ja aru saama, et tulevikus väikeriigid kaovad.“ Räpaste trikkidega võltsisid kommunistid kiirkorras korraldatud valimised ja 1940. aasta juulis kuulutati kolm riiki Nõukogude vabariikideks. Peagi pärast seda alustas Nõukogude julgeolekuteenistus NKVD jahti kõikidele uue režiimi vastastele. Tuhanded inimesed deporteeriti või hukati. Aastaga kaotas Eesti 60 000 elanikku, ainuüksi 14. juunil 1941 vahistati 10 000 eestlast, kes saadeti loomavagunites Siberisse. Ka Läti ja Leedu kaotasid kümneid tuhandeid inimesi. Nagu ajaloos on varemgi juhtunud, otsisid vabadust ihkavad baltimaalased varju metsadest, olles valmis võitluseks. Sakslaste sissetung andis lootust Kui sakslased 22. juunil 1941 Nõukogude Liitu ründasid, tärkas baltimaalastes lootus. „Kõik tundsid, et vabastamistund on saabunud,“ meenutas üks leedukas. Kiiresti selgus, et sakslased ei olnud huvitatud Balti riikide iseseisvuse taastamisest. Neil oli plaanis kogu regioon „germaniseerida“ ja „soovimatu element“ välja saata või muul moel elimineerida. Eriti kehtis see juutide, mustlaste, kommunistide ja ka iseseisvusmeelsete kohta. Saksa vägede kannul tulid surmakomandod Einsatzgruppen, mis viivitamatult tapma asusid. Vahetult pärast Esimest maailmasõda, kui Baltimaad võitlesid Venemaast lahku löömise eest, sooritas Punaarmee neis massihukkamisi. © SZ Photo / Imageselect Paljud Balti riikide juudid olid aktiivselt toetanud Nõukogude Liidu annektsiooni. Sel põhjusel nähti neid sageli Nõukogude metsikustes kaasosalistena. Seetõttu said Saksa surmakomandod paljudel juhtudel nende hukkamiseks abi kohalikelt. „Kui me liitsime lätlased ja leedukad surmakomandodega, valisime mehed, kelle sugulasi olid venelased mõrvanud või minema viinud,“ on tunnistanud üks Saksa patrullipealik. Kõigest kuue kuuga mõrvasid Saksa surmakomandod umbkaudu 120 000 Leedu juuti. Eestlased ja lätlased värvati Relva-SSi rahvusdiviisidesse, kuid baltimaalaste hulk, kes soovisid sakslasi aidata, ei olnud esialgu eriti suur. See muutus alles 1943. aasta lõpus, mil sai selgeks, et sakslased ei suuda Punaarmeed tagasi hoida. Nüüd hakkasid baltimaalased võitluseks registreeruma. Nende seas oli ka toona 21aastane Alfred Käärmann. Partisanid vallutasid metsad 1944. aasta veebruaris kutsusid Saksa okupatsioonivõimud Eestis kõiki noori mehi kaitsma maad Stalini edenevate vägede vastu. Käärmann, kes käis toona tööstuskoolis, ütles hüvasti oma elu armastusele Kleinale ning tõmbas selga vormirõivad. Seitse kuud võitlesid Käärmann ja tuhanded teised baltimaalased õlg õla kõrval Saksa armeega Punaarmee vastu. Nõukogude relvajõude ei suutnud siiski miski peatada ning 1944. aasta sügiseks oli suurem osa Balti riikidest Stalini kontrolli all. Peagi pärast seda vahistasid Nõukogude sõdurid Alfred Käärmanni venna ja saatsid põhjapolaarjoone taha koonduslaagrisse. Käärmann ise põgenes metsa ning liitus Balti riikides toona ulatusliku metsavendade liikumisega. Baltimaad pigistati kahe hiiglase vahele Baltimaade ajalugu on pikki sajandeid olnud tormiline, olles allutatud suurriikide kapriisidele. Seetõttu jäi ka nende 20. sajandi alguse iseseisvus lühikeseks. 1918Baltimaalased lehvitasid Venemaale hüvastijätuks Balti riigid olid alates 18. sajandist olnud Vene kontrolli all, kuid nüüd kuulutasid nad end iseseisvaks. 1939–1940Nõukogude Liit vallutas Balti riigid Molotovi-Ribbentropi paktiga sakslastelt saadud nõusoleku toel liikus Nõukogude Liit üle oma läänepiiri ning annekteeris Balti riigid. 1940–1941Stalin tegi puhastustööd Nõukogude Liit deporteeris tuhanded baltimaalased Siberisse, teised hukati. Sovetiseerimine oli täies hoos ja Balti partisanid pugesid metsadesse peitu. 1941Hitleri armee tungis sisse Saksamaa ründas Nõukogude Liitu ja okupeeris Balti riigid. Paljud baltimaalased nägid sakslasi kui vabastajaid, kuid pidid rängalt pettuma. 1944Stalini väed „vabastasid“ Balti riigid Nõukogude Liit okupeeris taas Balti riigid. Järgnesid uued arvukad väljasaatmised. Metsavennad kasutasid metsi ägedaks vastupanuks. 1953Metsavennad andsid alla Nõukogude Liit purustas metsavendade vastupanu. Enamik ellujäänuid andis alla, samas aga osa jätkas elu peitununa. 1991Baltimaalased said lõpuks vabaks Nõukogude Liit lagunes ja Balti riigid said iseseisvaks. Järgmistel aastatel austati metsavendi – elusaid ja surnuid – nende vapra vastuhaku eest. „Parem surra metsas, relv käes, kui Nõukogude laagris,“ oli tema seisukoht. Käärmann ei olnud üksi. Just nagu varem sakslased, nii sundvärbas ka Nõukogude okupatsioonivõim nüüd tuhandeid baltimaalasi sakslaste vastu võitlema. Baltimaalased, kes olid võidelnud Saksa poolel, pandi sageli esimesse rünnakulainesse – ilma relvadeta. Selle tagajärjel põgenes uus laine baltimaalasi metsadesse, et Nõukogude võimu eest kõrvale hoida. 1944. aasta sügisel hakkas NKVD saama esimesi raporteid Baltimaade partisanide rünnakutest Nõukogude sõdurite vastu. 1944. aasta detsembris, kui Leedu partisanid tapsid umbes 90 Nõukogude sõdurit, kes olid üritanud nende laagrit vallutada, hakkasid Nõukogude väed tõsiselt kartma metsadesse peitunud vaenlast. Partisane jahtisid eriüksused Kui Lääne-Euroopa rahvad tähistasid 8. mail 1945 Teise maailmasõja lõppu, jätkasid Baltimaade metsavennad sõda ning üritasid Stalini sõdurite elu kibedaks teha. Partisanid lootsid naiivselt, et lääneriigid tulevad neid päästma, nagu oli juhtunud pärast Esimest maailmasõda. Suurem osa partisanide tegevusest piirdus lihtsalt võimude eest kõrvale hoidmisega. Lisaks saboteerisid nad valimisi, hävitasid telefoniliine ja teostasid võimaluse korral rünnakuid Nõukogude väeüksuste vastu. NKVD reageeris lõpuks sellega, et saatis massiliselt Siberisse külaelanikke, kelles nähti metsavendade toetajaid. Lisaks läkitati metsadesse partisane jahtima ka eriüksused. Arvatavasti oli üks selline eriüksus ametis ka siis, kui Alfred Käärmann 17. oktoobril 1945 haavata sai. Ta oli üksinda metsarajal, kui ühe Nõukogude sõduri kuul teda ootamatult vasakusse külge tabas: „Minu käsivars oli täielikult purustatud.“ 1950ndail leidus veel võitlevaid metsavendi. Sel koloreeritud fotol puhastab Eesti partisan 1953. aastal oma relvi. Aasta hiljem olid kõik fotol olevad mehed tapetud. © Colorized by Julius Jääskeläinen Raskesti haavatuna õnnestus Käärmannil siiski põgeneda ning pärast ühte ööd rabas leidis ta maja, kus elanud vanem naine saatis abi järele. Kümne päeva pärast saabus üks meditsiiniõde, kes amputeeris Käärmanni käe, päästes sellega tema elu. Järgmised seitse aastat võitles Alfred Käärmann külg külje kõrval teiste metsavendadega sõjas, mis muutus järjest brutaalsemaks. Lahingud läksid kalliks maksma Teadlaste hinnangu järgi võitles partisanirühmade tippajal ehk vahetult pärast Teist maailmasõda metsavendade ridades kokku kuni 85 000 baltimaalast. Aja jooksul paranes ka nende organiseeritus. Leedu partisan Adolfas Ramanauskas koondas näiteks autonoomsed rühmad terveteks kompaniideks, millest igas oli kuni 140 inimest. Nõukogude julgeolekuteenistuse hävituspataljonid, mis kasutasid ka baltlastest ülejooksikuid, reageerisid taas karmilt. Seda sai tunda üks Eesti metsavendade rühm, kui nad 1946. aasta aprillis ühest talust varju otsisid. Julgeolek pani talu põlema ja kõik metsavennad hukkusid. Enne surma olid nad jätnud talu korstnasse kirja: „Me panime vastu umbes kaheksa tundi. Eesti inimesed, võidelge sama visalt nagu meie eesti rahva vabaduse ja sõltumatuse eest.“ Kui Nõukogude julgeolekujõud tõhusamaks muutusid, ei pakkunud metsapuud metsavendadele enam piisavat varju. Selle asemel kaevusid nad maapõue. © Olev Kallas Maapõu varjas partisane Metsavendade parimaks sõbraks olid Balti riikide sügavad metsad, kuhu nad peituda said. Nõukogude vägede eest läks metsa Leedus kokku umbes 50 000, Lätis 20 000 ja Eestis 15 000 inimest. Osa neist ehitas metsadesse kindlustatud laagreid, mille üle neil oli täielik kontroll. Nõukogude julgeolekujõud muutusid aina tugevamaks ja nendega võitlemine läks maksma tuhandete partisanide elu. Metsavennad pidid seetõttu taktikat muutma. Suurte avalike lahingute asemel läksid nad üle väikeste äkkrünnakutega geriljataktikale. Samal ajal pidid partisanid ka paremini peituma. Seetõttu hakkasid nad metsaalusesse kaevama väikesi punkreid. Need ehitised asusid tavaliselt kahe meetri sügavusel ning nende mõõtmed olid näiteks 2,5 x 2,5 m. Lumisel ajal pidid metsavennad pikki päevi kitsas punkris passima, et metsa jäetud jäljed neid ei reedaks. Sissepääsud olid hästi maskeeritud ja nende ümber võisid olla kindlustused. Näita rohkem Hoolimata partisanide kangelaslikkusest kaotasid paljud neist elu. Aja möödudes mõistsid ellujäänud metsavennad, et lääneriigid neid päästma ei tule ja vaenlane muutub üha tugevamaks. Algusaastail olid partisanid kartmatult rünnanud Nõukogude sõdureid. See taktika läks kalliks maksma, kuna vastastel oli parem väljaõpe. Aastail 1944–1945 tapeti Leedu umbes 50 000 partisanist üle 12 000. Veel rohkemad panid relvad maha, nii et peagi kuivas Leedu metsavendlus kokku. Leedu partisani Lionginas Baliukeviciuse päevikukanne selgitab, miks võitlustahe kadus: „Ma igatsen nii väga elu – rahulikku ja tähendusrikast. Aga siin … siin ei ole ruumi apaatiale või unistustele, vaid ainult võitlusele.“ Baliukeviciuse andis koos kolme teise vastupanuvõitlejaga 1950. aastal üles üks koputaja. Kui nende peidupaik ümber piirati, lasid kõik neli ennast maha. Viimane metsavend tapeti 1978. aastal See, et Nõukogude julgeolek kasutas ulatuslikult nuhke ja äraandjaid, muutus metsavendadele suureks probleemiks. Ikka ja jälle said võimud metsavendade peidukohtadele jälile. 1952. aastal ei olnud ka Alfred Käärmannil enam võimalik kuhugi peituda. Julgeolek võttis ta kinni, talle määrati 25 aastat vangistust ja saadeti koonduslaagrisse Uurali mägedesse Siberi piiril. Sama saatus ootas ülejäänud metsavendi. 1953. aasta lõpuks olid tapmised ja väljasaatmised saavutanud soovitud mõju: Eesti ja Läti olid kumbki kaotanud üle 100 000 kodaniku ning Leedu üle 330 000. Sõda Ukrainas on ajanud baltimaalased ja venelased riidu. Lahinguväljaks on saanud Teise maailmasõja monumendid. © Ritzau Scanpix Venelaste võidumonumendid kukuvad tükkideks Kui Läti valitsus laskis 2022. aasta augustis ümber lükata riigi suurima Nõukogude monumendi, mis asus pealinnas Riias, oli proteste palju. 84 meetri kõrgune monument püstitati Nõukogude okupatsiooni ajal, et tähistada Nõukogude Liidu võitu Natsi-Saksamaa üle. Lätlastele aga meenutas monument Nõukogude okupatsioonikümnendeid. Sõda Ukrainas oli taas teadvustanud, et vabadus ei ole enesestmõistetav. Protestiks Venemaa rünnaku vastu Ukrainas eemaldatigi memoriaal linnapildist. Ka naabrid eestlased otsustasid, et Nõukogude sõjamemoriaalid tuleb eemaldada. Näita rohkem Nõukogude ülemvõim oli nii suur, et metsavennad pidid alla andma, ja kui Nõukogude Liit 1956. aastal Ungarisse tungis, kustus kogu vabaduslootus. Üksikud metsavennad otsustasid ometigi jätkata elu lindpriidena. 1960.–70. aastail jätkas KGB Balti partisanide jälitamist. 1978. aastal suri võitluses Eesti viimane teadaolev metsavend. See oli August Sabbe, kes vahistamiskatse ajal uppus. Baltimaade viimane metsavend lätlane Jānis Pīnups tuli metsast välja alles 1995. aastal. Hinnangute kohaselt kaotas lahinguis elu umbes 20 000 metsavenda. 18 000 vahistati ning pärast seda vangistati või hukati. Alfred Käärmann vabastati 1967. aastal pärast viitteist Gulagis veedetud aastat, kuid alles 1981. aastal sai ta loa Eestisse alaliselt elama naasta. Ta kolis tagasi oma külla, kus Kleina teda ikka veel ootas. Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Hitleri järeltulijad pidid päästma Saksamaa" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/pre-10-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/pre-10-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/pre-10-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Hitleri järeltulijad pidid päästma Saksamaa Hitleri järeltulijad pidid päästma Saksamaa © Historical / Getty Images ESBEN MONSTER-KJAER & TORSTEN WEPER 1. OKTOOBER 2020 3 min... by Esben Mønster-Kjær and1 others 1. okt. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Brittide klaperjaht Saksa mereväe uhkusele Bismarck" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Bismarck-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Bismarck-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Bismarck-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Brittide klaperjaht Saksa mereväe uhkusele Bismarck Jaht Bismarckile 1941. aasta kevadel, kui Saksamaal olid lahingukorda saadud 381 mm kahuritega lahingulaevad Bismarck ja Tirpitz, tekkis Saksa laevastiku... by Mati Õun 30. apr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Miks vaadatakse mustadele kassidele viltu ja teised halvad ended" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/must-kass-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/must-kass-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/must-kass-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Traditsioonid Miks vaadatakse mustadele kassidele viltu ja teised halvad ended Miks vaadatakse mustadele kassidele viltu? Tänapäeval arvab enamik inimesi, et ebausk on minevikku jäänud mõttetus. Igivanad uskumused elavad siiski edasi... by Lasse Yde Hegnet 30. apr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Prantsuse sõjalaevastik päästis Toulonis oma au" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Avafoto600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Avafoto600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Avafoto600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Prantsuse sõjalaevastik päästis Toulonis oma au Au päästmine 1942. aasta novembris tungib Saksamaa Lõuna-Prantsusmaale, et hõivata Toulonis asuv Prantsuse laevastik. Alistumise asemel annab admiral Jean de... by Hanno Ojalo 30. apr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Lahingulaev Marat – meie lähivetes hukkunud suurim sõjalaev" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Marat-avafoto-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Marat-avafoto-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/Marat-avafoto-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Sõda Lahingulaev Marat – meie lähivetes hukkunud suurim sõjalaev Lahingulaev Marat Meie lähivetes hukkunud suurima sõjalaeva lugu. © Meremuuseum MATI ÕUN 8. APRILL 2023 3 min read Tulevane Marat... by Mati Õun 30. apr. 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kiriku sünged saladused" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/avafoto-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/avafoto-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/03/avafoto-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Religioon Kiriku sünged saladused Kiriku sünged saladused Salamõrvad, piinamine, korruptsioon ja oluliste dokumentide varjamine – katoliku kirik on aastate jooksul oma positsiooni tugevdamiseks kasutanud... by Imeline Ajalugu 30. apr. 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Partisanid raudse eesriide taga

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool