Johann Ludwig Burckhardt ja tema kaas­lased kuulsid ainult tuulesosinat ja omaenda sammude kaja kitsas mäekurus, mida kohalikud kutsusid siq’iks. Mitmes kohas oli hämar kuru kõigest paa­r meetrit lai ja kaljuseinad kerkisid väikese seltskonna pea kohal 80 meetri kõrgusele. Šveitsi seikleja oli veendunud, et vanaaja riigi Nabatea kadunud iidne pealinn Petra asub peidetuna selle mäekuru lõpus, mis siugles läbi viljatute mäge­de Wadi Musa juures tänapäeva Jordaanias. Tema kohalike teejuhtide meelest oli piirkond asustatud kurjade vaimudega ja täis uskmatute hooneid.

Araabia meeste hõlsti kandes ja valenime šeik Ibrahim ibn Abdallah kasutades oli 28aastane Burckhardt reisinud Süüriast Damaskusest Egiptusesse. Šveitslane oli hoolikalt valmistunud. 

Ta oli Inglismaa ja Süüria ülikoolides araa­bia keelt, islamit ja Lähis-Ida tavasid õppinud. Ta oli püüdnud end harjutada Lähis-Ida kuuma kliimaga, tehes pikki jalutuskäike Briti keskpäevakuumuses, ning aeg-ajalt elanud ainult veest ja vähesest köögiviljast, et näljatundega kohane­da.