Vanu fotosid silmitsedes lipsab peast läbi tuntud tõdemus, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Fotolt vastu vaatav silmapaar, kaugusse suunatud pilk, mõni ese laual või toanurgas, viisud jalas ja rebasekraega palitu seljas, jõuludeks äraehitud mänd või kask, katki­ne aknaruut, traageldatud käiseäär ning paljud muud detailid võivad oma tundelisuse või rea­listlikkusega osutuda ootamatult kõnekaks.

Soov mäletada 1940.–1950. aastate reaalsust ajendas kirjastust Grenader koostama fotoalbumi „Siberis – vangistuses ja asumisel“, mis räägib Nõukogude poliitilise vägivalla ohvritest ja nende perekondadest. Esimest korda on kaante vahele kokku toodud kõik represseeritute kategooriad ning sõjas kannatanud inimeste saatuse­lood. Rohke pildimaterjal kõneleb arreteeritutest ja küüditatutest, sõtta viidutest, tööpataljonidest, sunnitöö- ja vangilaagritest, asumis­paikadest ning lõpuks ka ellujäänute koju naasmisest. Raama­tu tarbeks on materjali kogutud nii mälu­asutustest kui ka eraisikutelt.

Küüditamised ja arreteerimised paiskasid hävingusse mitte ainult inimsaatusi, vaid ka fotosid. Arreteerimishetkel toimunud läbi­otsimistel, mil inimeste kodud pahupidi pöörati ja asjad laiali pillutati, konfiskeeriti paljud isiklikud dokumendid, kirjad, päevikud, käsikirjad ja fotod, mida sai süüdistuste konstrueerimisel kasutada asitõenditena. Suur hulk neist kuulus hiljem hävitamisele. Inimesed hakkasid aga arreteerimiste ja süüdistamise hirmus koduseid foto­kogusid ka ise hävitama, põletades südamele kalleid ülesvõtteid. Eriti tundlik materjal olid pildid, mis kujutasid vormiriietuses inimesi. Paljud fotoalbumid langesid tuleroaks ka sõja käigus.