Pildid Siberimaalt

Siia artiklisse koondatud fotod ja joonistused jutustavad Nõukogude ajal küüditatute ja laagritesse saadetute igapäevaelust, töödest, tegevustest, neid ümbritsenud loodusest ning inimestest, kellega nad kokku puutusid.

© Tartu Linnamuuseum

AIGI RAHI-TAMM

1. JUUNI 2021

Vanu fotosid silmitsedes lipsab peast läbi tuntud tõdemus, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Fotolt vastu vaatav silmapaar, kaugusse suunatud pilk, mõni ese laual või toanurgas, viisud jalas ja rebasekraega palitu seljas, jõuludeks äraehitud mänd või kask, katki­ne aknaruut, traageldatud käiseäär ning paljud muud detailid võivad oma tundelisuse või rea­listlikkusega osutuda ootamatult kõnekaks.

Soov mäletada 1940.–1950. aastate reaalsust ajendas kirjastust Grenader koostama fotoalbumi „Siberis – vangistuses ja asumisel“, mis räägib Nõukogude poliitilise vägivalla ohvritest ja nende perekondadest. Esimest korda on kaante vahele kokku toodud kõik represseeritute kategooriad ning sõjas kannatanud inimeste saatuse­lood. Rohke pildimaterjal kõneleb arreteeritutest ja küüditatutest, sõtta viidutest, tööpataljonidest, sunnitöö- ja vangilaagritest, asumis­paikadest ning lõpuks ka ellujäänute koju naasmisest. Raama­tu tarbeks on materjali kogutud nii mälu­asutustest kui ka eraisikutelt.

Küüditamised ja arreteerimised paiskasid hävingusse mitte ainult inimsaatusi, vaid ka fotosid. Arreteerimishetkel toimunud läbi­otsimistel, mil inimeste kodud pahupidi pöörati ja asjad laiali pillutati, konfiskeeriti paljud isiklikud dokumendid, kirjad, päevikud, käsikirjad ja fotod, mida sai süüdistuste konstrueerimisel kasutada asitõenditena. Suur hulk neist kuulus hiljem hävitamisele. Inimesed hakkasid aga arreteerimiste ja süüdistamise hirmus koduseid foto­kogusid ka ise hävitama, põletades südamele kalleid ülesvõtteid. Eriti tundlik materjal olid pildid, mis kujutasid vormiriietuses inimesi. Paljud fotoalbumid langesid tuleroaks ka sõja käigus.

Küüditamishommikul kodusest albumist põue, taskusse või kotipõhja peidetud foto oli justkui viimane „elav“ side käest pudeneva maailmaga. 1949. aasta märtsi­küüditamise ajal peitis Evi Viitung taskusse aasta varem Tudu koolis tehtud klassipildi. Tema ise kirju rätiga seisab sellel paremal ülal. Kokkuvolditud foto perekonnast, klassi­kaaslastest, sõpradest oli hingepide, mis meenutas häid ja helgeid aegu ning kalleid inimesi.

© Erakogu

Seetõttu tuleb neist aegadest säili­nud fotodesse, joonistustesse, kirja­desse jm materjalidesse suhtuda aupaklikult isegi siis, kui me ei tea, kes kaadrisse püütud inimesed on või mis võiks meid nendega ühendada. Fotoraamatu materjali kogudes oli põnev märgata eri albumites ühtesid ja samu üles­võtteid. Tänu sellele õnnestus tuvastada nii mõnigi esialgu tundmatu isik.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress