Kui johanniidid 1530. aastal Malta saare endale lääniks said, alustas see vaimulik rüütliordu Osmanite riigi vastu täiesti uut moodi sõda. Rüütlid panid kokku suure piraadilaevastiku, mis ründas jumala nimel iga moslemite alust.
© Museum of the Order of St. John/Bridgeman Images
ANDREAS EBBESEN JENSEN & NIELS-PETER GRANZOW BUSCH
1. OKTOOBER 2021
Alonso de Contrerase reiest nirises aegamisi verd, kuid see kõigest 19aastane Hispaania noormees kannatas valu vaikides. Viimase ööpäeva jooksul oli ta saanud musketikuuli tabamuse jalga ja hellebardilöögi pähe. Ometi võis ta ennast õnneseeneks lugeda, sest erinevalt paljudest sõpradest oli ta veel elus. Hetke pärast ootas aga ees järjekordne võitlus.
Aasta oli 1601 ja Alonso de Contreras seisis Egiptuse linna Aleksandria lähedal merel ulpiva galeeri tekil. Galeeri masti tipus lehvis punane lipp, mille keskel oli valge rist. See oli kaljusel Malta saarel resideeruva johanniidide ordu lipp. Kõik galeeri meeskonda kuulunud 150 meest olid korsaarid ehk rüütelpiraadid. Paavsti heakskiidul tegutsenud piraadid olid saanud loa Vahemerel ristiretki korraldada.
Juba üle 24 tunni oli kaapergaleer, mille meeskonda Contreras kuulus, ajanud taga ühte hiigelsuurt ja raskesti relvastatud Osmanite riigi galeeri. Esimesel kokkupõrkel tulistasid mõlemad laevad kahuritest ning seejärel algas laevatekil võitlus mees mehe vastu, ent peagi oli Contreras koos kaaslastega sunnitud tagasi tõmbuma. Nüüd valmistusid kristlased viimaseks raundiks.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud