Pisikesed puust linnad, inimesed sees
Eestlased kohanesid linnaeluga alles iseseisvuse päevil. Esialgu elati alevites ja agulites ehk pisikestes puust linnades, kuhu moodsad mugavused jõudsid tasapisi aastate jooksul.
© Nikolai Nyländer / Tallinna Linnamuuseum
ENE-MARGIT TIIT, EESTI STATISTIKAAMET
1. JUUNI 2021
Kuigi vanimate Eesti linnade eluiga ulatub tuhande aastani, on siinsed linnad pikka aega olnud pigem võõraste elupaigad – alguses kohad, kus võõrustati kauplejaid, siis vallutajate kindlused ning keskajal ja varasel uusajal mitmest rahvusest kaupmeeste, meistrimeeste ning käsitööliste elu- ja tegutsemispaigad. Alles 19. sajandiks saavutasid eestlased suuremas osas Eesti linnadest enamuse.
Juuksur võis tegutseda ka tagashoidlikus laastudes putkas või sootuks õues – peaasi, et soeng korda sai.
© Eesti Rahva Muuseum
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
