Waldorfi hotell New Yorgis oli muudetud Prantsuse Versailles’ kuningapaleeks. Seintel rippusid peeglid ja hinnalised gobeläänid. 6000 eredavärvilist orhideed kaunistasid banketisaale ning muusika ja naer segunesid juveelide tilisemisega. Sellel mälestusväärsel 1897. aasta 10. veebruari õhtul oli hotelli kogunenud 700 külalist linna eliidi hulgast, kõik rõivastatud ajalooliste 16., 17. ja 18. sajandist pärit kujudena.

Rahvast tervitas võõrustaja Cornelia Bradley-Martin, kes istus kuldsel troonil ja oli rõivastatud Šoti kuninganna Mary Stuartiks. Cornelia kaelas sädeles luksuslik rubiinidega kaelakee, mis oli kunagi kuulunud Prantsuse kuninglikule perekonnale. Cornelia kõrval seisis tema abikaasa, maskeeritud 18. sajandi Prantsusmaa kuningaks. Ta kandis roosat brokaati ja valgeid siidsukki punastes teemant­pannaldega kingades.

Abielupaari Bradley-Martini kostüümiball oli juba nädalaid olnud kõigi huulil. Ajalehed olid levitanud kuuldusi pommiähvardustest ja vägivaldsete rünnakute kavandamisest anarhistide ja teiste poolt, keda ärritas kuluka balli korraldamine keset suurt vaesust ja tõsist majanduskriisi. Waldorfi juhtkond oli seetõttu karmistanud turvameetmeid. Kõik alumised aknad olid plaatidega kinni kaetud ning ligikaudu 200 politseinikku kõndisid ringi­ratast ümber hotellihoone. Hoone sees ringles diskreetselt käputäis detektiive ja võõrustajate paari saatis kaks ihukaitsjat. Külalised olid kõik rahulolevalt põnevil, sest oodata oli skandaali ning õnneks olid nad kohale kutsutud ja said kõike oma silmaga näha.