Pronksiaegne euro oli raske saak

© Helena Motycková

JANNIK PETERSEN

1. JUUNI 2021 

Pronksiaegsete leidude seas on kõige sagedasemad kirvepead ja käevõrud. Rohkem kui sadat sellist pronksiaegset leidu uurinud Hollandi teadlased väidavad, et on avastanud 4000 aastat tagasi käibel olnud Euroopa ühisraha.

Taanis, Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias ja Šveitsis päevavalgele tulnud pronksiaegsed leiud on nimelt jahmatavalt sarnased. Leideni ülikooli assisteeriv professor Maikel Kuijpers selgitas: „Esiajal kasutati rahana pronksist käevõrusid ja kirvepäid. Need varased pronksiaegsed leiud on nii kuju kui ka kaalu poolest niivõrd standardiseeritud, et neid sai kasutada varase raha funktsioonis.“

Toonaste kaupmeeste kohtumisel polnud veel olemas kaalusid, et maksevahendit kontrollida. Hollandi teadlaste uurimistöö näitas, et 70 protsenti uuritud käevõrudest kaalusid umbes 195 grammi. Nende kaal erines nii vähe, et n-ö käe järgi polnud võimalik kaaluerinevust märgata.

„Kaalud ilmusid alles hiljem, pronksiaja keskel. Sellest ajast pärit arheoloogilised leiud sisaldavadki peenikesi pronksist kange,“ rääkis Kuijpers. Selleks, et omanikku vahetaks täpne kogus pronksi, murti kangilt vastav tükk ära.

Teadlased tuginesid oma uurimistöös ka asjaolule, et pronksiajal maetud aarded sisaldasid sageli kirvepäid ja käevõrusid, mis toetab nende maksevahendina kasutamise hüpoteesi.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress