Pronksiaja sõdalased ei talunud piima

Tänapäeval saavad piimatoite süüa kümnest põhjaeurooplasest üheksa. 3200 aastat tagasi olid eurooplased enamjaolt laktoositalumatud.

© Shutterstock

JANNIK PETERSEN

03. VEEBRUAR 2021

Millal hakkasid eurooplased jooma kodu­loomade ehk lehmade, hobuste ja kitsede piima? Küsimusele otsisid vastust Mainzi ülikooli teadurid, kes eraldasid sel eesmärgil DNA Tollense jõe lähedalt leitud luustikest. Pronksi­ajal peetud lahing, mis toimus u 3270 aastat tagasi praeguse Poola-Saksa piiri lähedel u 50 km kaugusel Läänemere rannikust, läks maksma vähemalt 130 noore mehe elu. Hukkunute luud on teadlastele hindamatu teabeallikas.

Selgus, et ainult ühel kaheksast uuritud sõjamehest oli geen, mis andis neile laktoosi­taluvuse, st nad said tarbida piima toiduks.

See on üllatavalt väike näitaja. „90 protsenti Tollense piirkonna elanikest taluvad tänapäeval laktoosi. Niisiis on erinevus tänapäevase ja toonase näitaja vahel tohutu. Tohutu ka seepärast, et Tollense lahingus hukkunute ning praegu elavate inimeste vahel on ainult 120 põlvkonda,“ ütles professor Joachim Burger.

Fribourgi ülikooli bioloogi Daniel Wegman­ni sõnul sai piimageeni kiirele levikule järgmistel aastatuhandetel kaasa aidata üksainus tegur.

„Seda saab seletada üksnes tugeva loodusliku valikuga. Järelikult on viimasel 3000 aastal piima talunud lastel olnud suurem šanss ellu jääda ning saada piisavalt vanaks, et sugu jätkata,“ kommentee­ris Wegmann.

Teadlased viitavad, et koduloomadelt saadav piim omandas ellujäämiseks eriti suure tähtsuse neil aastail, kui teravili ikaldus ja võimust võttis näljahäda.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress