Kui keskealine britt John Bowers Lõuna-Inglismaal Glastonbury Tori künkal edasi-­tagasi sörkis, sakutas tuul tema pikka tuhm­rohelist mantlit. Treenitud silmaga uuris Bowers maastiku lohke ja otsis jälgi veest, mis võinuks paljastada mahlaka rohu all peituvad õõnsused.

Bowers oli sel 158 meetri kõrgusel künkal veetnud juba sadu päevi. Endine bussijuht oli veendunud, et just Glastonbury Tor varjab Püha Graali, ning koos tuhandete teiste graaliküttidega oli ta palju aastaid pühendanud Glastonbury kandi läbiuurimisele. See müütiline küngas on kuulsaks saanud tänu kuningas Arthuri lugudele ning mõjub see­tõttu magnetina seiklejatele, keda vaevab kinnisidee kristluse legendaarseima objek­ti leidmisest.

Legendi kohaselt oli Püha Graal lihtsalt üks karikas, kust Jeesus viimsel õhtu­söömaajal jõi. Pärast Jeesuse hukkamist kasutati seda peekrit vere kogu­miseks tema kehast, mis ristil rippus. Kuna graalis olevat säilinud jumalapoja pulseeriv veri, siis olevat peekril imettegevad omadused. Graali omanikule on kindlustatud jõukus, õnn ja igavene elu.