Karikas, kuhu koguti Jeesuse veri, annab legendi järgi oma valdajale igavese elu. Seda kristluse suurimat aaret on sajandeid otsinud nii templirüütlid, arheoloogid kui ka aardekütid. Võib-olla hoitakse seda kõigile vabalt ligipääsetavana hoopis Valencias.
© Shutterstock
ERIK WIED
22. JUULI 2022
Kui keskealine britt John Bowers Lõuna-Inglismaal Glastonbury Tori künkal edasi-tagasi sörkis, sakutas tuul tema pikka tuhmrohelist mantlit. Treenitud silmaga uuris Bowers maastiku lohke ja otsis jälgi veest, mis võinuks paljastada mahlaka rohu all peituvad õõnsused.
Bowers oli sel 158 meetri kõrgusel künkal veetnud juba sadu päevi. Endine bussijuht oli veendunud, et just Glastonbury Tor varjab Püha Graali, ning koos tuhandete teiste graaliküttidega oli ta palju aastaid pühendanud Glastonbury kandi läbiuurimisele. See müütiline küngas on kuulsaks saanud tänu kuningas Arthuri lugudele ning mõjub seetõttu magnetina seiklejatele, keda vaevab kinnisidee kristluse legendaarseima objekti leidmisest.
Legendi kohaselt oli Püha Graal lihtsalt üks karikas, kust Jeesus viimsel õhtusöömaajal jõi. Pärast Jeesuse hukkamist kasutati seda peekrit vere kogumiseks tema kehast, mis ristil rippus. Kuna graalis olevat säilinud jumalapoja pulseeriv veri, siis olevat peekril imettegevad omadused. Graali omanikule on kindlustatud jõukus, õnn ja igavene elu.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud