Suur geeniuuring aitab paremini mõista, kuidas tekkisid varased põlluharijate kogukonnad ja levis põllundus.

Valdavas osas inimühiskondade varase ajaloo raamatuis kirjutatakse, et maad hakati harima umbes 11 000 aastat tagasi Lähis-Idas. Hiljutine uurimistöö seab selle väite küsimärgi alla.

Saksamaa ja Šveitsi teadlased uurisid kümme aastat kestnud töö käigus kiviajast pärit geneetilist materjali. Selgus, et küttide ühiskond muutus maaharijate ühiskonnaks nii Lähis-Idas kui ka Euroopas enam-vähem samal ajal.

Berni ülikooli antropoloog ja geneetik Nina Marchi selgitas: „Avastasime, et esimesed maaharijad Euroopas ja Anatoolias (tänapäeva Türgis – toim) kujunesid küttidest-­korilastest, kes olid pärit Euroopast ja Lähis-­
Idast (tänapäeva Iisraeli, Liibanoni ja Süüria aladelt – toim). Samuti selgus, et protsess algas seni arvatust palju varem, nimelt ligikaudu 14 000 aastat tagasi.

Senised seisukohad tuginesid üksnes arheoloogilistele leidudele, ent uues uuringus kasutati bioloogide, geneetikute, arheoloogide ja antropoloogide koostöös saadud tulemusi.

Uuringus osalenud teadlane Maxine Brami Johannes Gutenbergi ülikoolist sõnas: „Euroopa esimesed maaharijad näivad pärinevat suurel alal Lähis-Idast kuni Balkanini elanud küttidest-korilastest. Üksnes arheoloogiliste leidude põhjal poleks me seda teada saanud.“