Algkoolide seaduse oli Asutav Kogu vastu võtnud 1920. aastal ning selle kohaselt pidid algkoolid olema ilma usuõpetuseta. Peagi alustas Kristlik Rahva­erakond rahvaalgatuse korras allkirjade kogumist seaduse muutmiseks nii, et usuõpetuse andmine oleks koolidele kohustuslik, kuid tundides osalemine õpilastele vabatahtlik. Riigikogu lükkas selle algatuse tagasi ning seetõttu läks see rahvahääletusele.

72 protsenti osalenutest hääletas algkoolides usuõpetuse õpetamise poolt ning selle tulemusena lisati usuõpetus ka keskkoolide õppekavva. Kuna rahvas oli otsustanud teisiti kui Riigikogu, pidi parlament enne tähtaega laiali minema ning korraldati erakorralised II Riigikogu valimised.

Ajalehe Vaba Maa hinnangu järgi hääle­tasid Tallinnas usuõpetuse poolt peamiselt pereemad ja vanemad naisterahvad, kes oma mehed samuti kodust välja vedasid.