Rändrahvad-sõdalased tegid ülikiire rännu

6. sajandi keskpaigas tungisid rändkarjakasvatajate hõimud avaarid Kesk-Euroopasse ja tegid seda väga kiiresti. Uus teadustöö nimetab seda rahvarännet ajaloo kiireimaks.

© Shutterstock

JANNIK PETERSEN

14. JUULI 2022

Avaarid tungisid 6. sajandi keskel Euroopasse, said peaaegu jagu Ida-Rooma riigist ja rajasid omale uue kodu Doonau jõe lähedastel aladel. Bütsantsi allikais mainitakse avaare väga vähe ja seetõttu on ka meie teadmised neist kasinad.

Hiljutises uuringus selgus, et avaaride rännak Mongoolia tasandikelt Kesk-­Euroopasse toimus rekordilise kiirusega.

„Nad läbisid üksnes mõne aastaga üle 5000 km Mongooliast Kaukasuseni. Kümme aastat hiljem elasid nad juba tänapäeva Ungari aladel. See on inimkonna ajaloo kõige kiirem rahvaste ränne, mida me oleme suutnud rekonstrueerida,“ selgitas töörühma juht Guido Gnecchi-Ruscone Bologna ülikoolist.

Teadlased võtsid DNA-analüüsi jaoks proove Ida-Euroopast leitud 66 avaarihauast, nende seas ka 8st rikkalikemate hauapanustega hauast.

Analüüs näitas, et kõik haudadesse maetud isikud olid pärit Mongooliast ja nende pärilikkusmaterjal ei olnud kohaliku elanikkonna geenidega segunenud.
DNA-proovide põhjal said teadlased koostada avaaride 6. sajandil toimunud rännu ajajoone.

Nii nagu Attila hunnid sadakond aastat varem, olid ka avaarid osavad ratsanikud. Hobused olid saduldatud ja jalustega, mis võimaldas neil hobuse seljas püsti tõusta ning vibust lasta. Avaarid valitsesid 250 aastat suuremat osa Balkanist, Ungarist ja Austriast.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress