Detsembris jätkusid Narva rindel rasked lahingud. Kuna novembri lõpus olid Punaarmee katsed tungida Jamburgi-Narva suunal Eesti kaitseliinist läbi ebaõnnestunud, asusid punased nüüd valmistuma rünnakuks üle jõe Narvast lõuna poolt. Nii loodeti kaitse murda ja Narva hõivata. See andnuks rahuläbirääkimistel trumbid Nõukogude Vene poole kätte.

Tähtsaimad võitlused peeti Narva rindel 1919. aasta detsemb­ris Narvast lõuna pool, Krivasoo ja praeguseks Narva veehoidla alla jäänud Vääska piirkonnas.

24. novembril andis Punaarmee kõrgem väejuhatus Läänerinde juhatuse kaudu 15. armee juhatajale August Korgile korralduse organiseerida sissetung Eesti territooriumile, et sundida Eestit järeleandlikkusele rahuläbirääkimistel. Sissetung tuli korraldada nõnda, et kõrgema väejuhatuse roll jääks salajaseks, initsiatiiv pidi näiliselt tulema nooremalt komandörkoosseisult. 

Eesti valitsus oli 27. novembrilsaatnud radiogrammiga Moskvasse välis­asjade rahvakomissarile Maksim Litvinovile ettepaneku alustada rahu­läbirääkimisi 2. detsembril. Arvatavasti planeeriti sissetung esialgu teostada enne rahuläbirääkimisi, kuid operatsiooni algus venis. See võeti ette alles pärast rahukonverentsi esimesi istungeid 5.–6. detsembril.