Värsked uurimused näitavad, et liha süüa armastanud mungad veetsid pikalt aega latriinis. Inglismaal Somersetis Mulcheney kloostri käimlas võisid koguni 40 munka reas kükitada ja loomulikke vajadusi rahuldada. Uurimistöö, mille tegi ajaloolane Michael Carter, näitas, et selline hiiglaslik tualett oli keskajal hädavajalik. Tema teaduslike järelduste kohaselt vaevas munki kogu aeg kas kõhukinnisus või -lahtisus.

„Kui nüüd üldistada, siis mungad olid oma soolestiku orjad. Neil esines sageli tõsiseid tervisehädasid, mis olid tingitud nende toitumisest ja toidu seedimisest,“ selgitas ajaloolane.

Munkade kõhuvaevuste põhjus peitus paavsti 1336. aasta dekreedis, mis lubas munkadel kahel päeval nädalas liha süüa. Munkade dieet oli aga juba enne seda väga kaloririkas, koosnedes leivast, õllest, angerjast ning ainult väga vähesel määral puu- ja juurviljadest. Ajaloolase sõnul tegi sellisesse dieeti liha lisamine asjad veel hullemaks.