Väljakaevamiste käigus satuvad arheoloogid sageli veetorustikele. Harva leitakse aga ligi 2000 aasta vanune veevärgi osa, mis on ideaalses korras. Napoli lahe äärsest väikesest Stabiae linnast leidsid arheoloogid just sellise Rooma impeeriumi aegse veeseadeldise. Stabiae mattus nii nagu ka Pompei ja Herculaneum Vesuuvi mäe tohutu purske tuhka aastal 79 pKr. Tulikuum tuhk muutus aja jooksul kivikõvaks massiks ning on praeguseks varemeid kaitsnud rohkem kui 1900 aastat.

Ühest Stabiae villast, millele anti nimeks Villa Arianna, leidsid arheoloogid pliist veekollektori, mis oli ühendatud linna veevärgiga. Kollektori torud jaotasid vee laiali maja mitmesse ruumi. Kollektoril olid isegi sulgemiskraanid, mida võib võrrelda praegu veevarustussüsteemides kasutatavatega.

„Selline veekollektor korkkraanidega torudel tundub ju täiesti moodne,“ ütles Gabriel Zuchtriegel Pompei pargi arheoloogia­osakonnast. Stabiaes, Pompeist seitse kilomeetrit lõunas, asusid Rooma rikaste puhke­majad, kuhu nood sõitsid siis, kui Rooma linnale langes lämmatav suve­kuumus. Kuigi omanik ei kasutanud villat aasta ringi, ei hoitud selle ehitamisel – ka vee­varustuse pealt – kokku.