Oli 1000. aasta hilissuvi. Rootsi viikingikuningas Olof Skötkonung suundus 15 pikklaevast koosnenud laevastikuga piki Rootsi rannikut lõuna suunas. Taani vetes liitusid tema laevad Svend Harkhabeme laevadega. Svend Harkhabe oli taanlaste kuningas ja abielus Olofi emaga. Laevastikuga ühinesid ka Norra üliku Eiríkr Hákonarsoni alused.

Läänemeres ühes kohas, mida saagad nimetavad Svolderiks, asus ühend­laevastik varitsema Norra kuningat Olav I Tryggvasonit, kes oli Olof Skötkonungi suurim rivaal. Rootsi kuningas ei tahtnud enam mängida Skandinaavia poolsaarel teise viiuli rolli, mistõttu ta kavatses oma parimate sõjameeste ja liitlaste abiga norraka lõplikult alistada.

Ajaloolastel pole õnnestunud välja selgitada Svolderi lahingu täpset asukohta, ent levinud seisukoha järgi toimus see Saksamaast põhjas asuva Rügeni saare lähedal. Islandi ajalookirjutaja Snorri Sturlusoni 13. sajandil talletatud saaga järgi lõppes lahing sellega, et Norra kuningas Olav Tryggvason, kes oli nooruses muide olnud Eesti piraatide käes vangis, hüppas merre ja kadus ajaloo areenilt.