„Rootslased võitlesid viimase soomlaseni!“
Rootsi poleks ilma Soome sõduriteta iial saanud Euroopa suurriigiks. 17. sajandil aitasid Rootsi armee kartmatud ja kõigutamatud soome ratsanikud rootslastel riigi valdusi laiendada.
© Nationalmuseum, Stockholm
BJØRN BOJESEN JA ANDREAS ABILDGAARD
1. APRILL 2023
Lützeni küla põlevate majade suits hõljus raskelt lahinguvälja kohal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli selle Lõuna-Saksamaa küla juures kaotamas lahingut. Kuninga protestantlik armee oli 16. novembril 1632 rünnanud katoliiklaste väejuhi Albrecht von Wallensteini väge. Eesmärk oli ajada katoliiklased välja nende talvekorterist, mis asus naaberlinnas Leipzigis.
Kella üheks oli lahing muutunud korratuks põrguks, mis oli mähitud suitsu, udusse ja juhuslikku risttulle. Keset seda kaost õnnestus Wallensteinil aeglustada rootslaste edasiliikumist ja stabiliseerida oma lahingurivi.
Rootslaste ristisõjad Soomes:
Ühe legendi järgi toimus esimene Rootsi ristiretk Soome vast
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
