Saksa hobiarheoloogid said vägevate leidude eest ministrilt kiita

© WKM MV

ELSE CHRISTENSEN

7. DETSEMBER 2023

Seitse pronksiajast pärit mõõka, kaks reliikviate kandmiseks mõeldud ripatsit ning suur hulk münte ja mitmed ehted. Just selliste silmapaistvate leidude eest said Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa amatöörarheoloogid kohaliku kultuuriministri käest kiita.

Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kultuuriminister Bettina Martin esitles hiljuti suure uhkusega vägevaid arheoloogilisi leide. Sündmuse muudab eriti tähelepanuväärseks asjaolu, et eranditult kõik leiud avastas kohalik hästi organiseerunud ja välja õpetatud amatöörarheoloogide kogukond.

Seitse pronksiaegset mõõka on suurim sellest perioodist pärinev ohvrirelvade leid Mecklenburg-Vorpommerni territooriumil.

© WKM MV

Bettina Martin ütles pressiteates, et Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal tegutseb ligikaudu 250 vabatahtlikku arheoloogi ning umbes sama suur hulk huvilisi on praegu kaasatud väljaõppeprotsessi. „Nad on meie kultuuripärandi säilitamisel asendamatud,“ lausus Martin. „Nende erakordsete leidude eest tuleb meil tänada just vabatahtlikke.“

Pronksiaegsed ohvrimõõgad

Seitse pronksiajast pärinevat mõõka leiti Mirow asula lähedalt. Teadaolevalt sattusid need maapinna lähedale juba mõne aja eest, kui piirkonnas tehti suuremaid ehitusega seotud kaevetöid. Kaevetööde käigus sattusid relvafragmendid laiemale maa-alale, kust hobiarheoloogid ning nende elukutselised ametivennad need üheskoos tükk-tüki haaval kokku kogusid. Kannatliku töö tulemusel õnnestus tükkidest kokku panna peaaegu terviklikud mõõgad.

 

 

Praegu arvatakse, et leitud mõõgad olid heidetud ammusesse veesilma ehk siis tegu oli ohverdusega. Ohvrimõõkade vanuseks arvatakse olevat umbes 3000 aastat.

Suured mündiaarded

11. sajandist pärit 6000 hõbemünti avastati Rügeni saarelt. Metallraha oli aegade jooksul levinud suuremale maalapile, kuid osa varandusest asus ikka veel savinõu sees.

Leitud mündid on üsna kirju päritoluga. Osa neist on löödud Lääne-Saksamaal, kümnendik varandusest on aga münditud Inglismaal, Taanis, Böömimaal ja Ungaris. Arheoloogide teatel on leiu näol tegu suurima pärast Teist maailmasõda avastatud slaavlaste-aegse mündiaardega selles piirkonnas.

Muu hulgas leidsid amatöörarheoloogid sõrmuseid ja kaelavõrusid ja savinõuga maetud 1700 münti.

© WKM MV

Võrdlemisi ebatavaline oli üks teine aare, kus lisaks umbes 1700 mündile oli ka ehteid ja kaks reliikviate säilitamiseks mõeldud pisikest anumat, nn relikviaari. Üks neist kaelas kandmiseks mõeldud ripatsitest oli karbi- ja teine ristikujuline. Ehetest olid aardes esindatud kaelavõrud ja sõrmused ning üks kullast, mäekristallist ja karneoolidest valmistatud kett.

Eriti märkimisväärseks peetakse just reliikiviate säilitamiseks ette nähtud ripatsite leidu, sest nende maapõue sattumise ajal oli piirkond teadaolevalt paganausku.

Loe ka neid artikleid

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress