Hitleri Saksamaa suutnuks tööle panna tuuma­reaktori ja valmistada ka tuumarelvi. Õnneks aga ei läinud see natsidel siiski korda ning selle põhjuseks oli Saksa teadlaste kolme töörühma rivaalitsemine. Sellisele järeldusele jõudsid kaks USA füüsikut, Timothy Koeth ja Miriam Hiebert, pärast Saksa tuumaprogrammi kohta käivate dokumentide avalikustamist.

„Kui sakslased oleksid koondanud ressursid – selmet hoida kolme töörühma eraldi ning lasta neil teha konkureerivaid eksperimente –, olnuksid nad peagi valmis ehitama töötavat tuumareaktorit,“ lausus Hiebert.

Füüsikud hakkasid teemast huvituma 2013. aastal, kui Koethile kingiti natsi­ajal Lõuna-Saksamaal Haigerlochi linnas olnud katse­reaktori kütteelemendist pärit uraani­klots. Kokku 664 sellise klotsiga prooviti vallandada ahelreaktsiooni, kuid uraani kogus oli liiga väike. Teiste Saksa töö­rühmade käsutuses oli u 400 klotsi. Koeth ja Hiebert arvavad, et kui nad oleksid koondanud kõik uraaniklotsid, oleks Haigerlochi reaktor tööle hakanud.