Viimase jääaja ajal hukkus Siberis üks väike lõoke, kes külmus kohe üleni läbi. Nüüd, ligi 50 000 aastat hiljem, annab linnukene hindamatut teavet lõokeste evolutsiooni kohta.

Selle hästi säilinud lõokese leidsid 2018. aastal kivistisi otsinud Vene teadlased, kes kaevasid seitsme meetri sügavusele maa alla ulatunud šahti. Leitud lind anti USA teadlasele, kes esmalt arvas, et lõoke on äsja surnud. Kui aga lindu Rootsis riiklikus loodusajaloo muuseumis lähemalt uuriti, saadi üllatuse osaliseks.

Analüüside põhjal on tegu 46 000 aastat vana emase mägilõokesega. Teatakse, et kaks mägilõokese liiki, kes elavad Venemaal ja Skandinaavias ning Mongoolias, põlvnevad mõlemad iidsetest värvulistest. Avastus on seda huvitavam, et külmunud mägilõoke elas ajal, mil nn mammutite stepp ulatus Lääne-Euroopast üle Siberi edasi Põhja-Ameerikasse. Ühe hüpoteesi järgi oli tol ajal maastik segu tundrast ja stepist, mille taimedest karvased mammutid ja nina­sarvikud toitusid. Ka lõolased toituvad maapinnal.

11 700 aastat tagasi läks aga kliima soojemaks ja taimestik muutus. Suured taimtoidulised loomad surid välja, ent lõoke jäi püsima. Põhjuseks peetakse seda, et lind arenes edasi kaheks tänapäevalgi elavaks alamliigiks. Selgitamaks välja seda, kuidas erineb iidne mägilõoke evolutsiooniliselt tänapäevastest liikidest, kavatsevad teadlased nüüd kaardistada kogu linnu pärilikkusmaterjali, mille põhjal on võimalik erinevusi leida.