Sfinksi mõistatus

Sellest ajast peale, kui Gizasse ehitati suured püramiidid, on neid valvanud sfinks. Kunagi ületas selle kuju hiilgus kõik varem nähtu, kuid aegade jooksul on kauni kuju sära tuhmistanud kõrbeliiv, üks fanaatiline imaam ja arheoloogiliste aarete kütid.

© Shutterstock

HENRIK BENDIX JA JANNIK PETERSEN

10. JAANUAR 2024

Napoleon Bonaparte juhtis 1798. aastal Egiptuse eks­peditsiooni, mille eesmärk oli tugevdada Prantsusmaa positsiooni Lähis-Idas. Marssides Kairo peale, saavutas ta 21. juulil Püramiidide lahingus mamelukkide üle suure võidu. Napoleon hõivas piirkonna ja võis nautida suurepäraseid ajaloolisi monumente, mis asusid väljaspool linna Giza platool.

Triumfi rõhutamiseks olevat Prantsuse väejuht käskinud tulistada kahuritest sfinksi pihta, mille nina murdus. Lugu Napoleonist ja sfinksist on laialt levinud, kuid pole tõsi.

Juba 15. sajandil kirjeldas Egiptuse aja­loolane al-Maqrizi, kuidas moslemi sufi imaam Sa’im al-Dahr oli 1378. aastal sfinksil nina maha raiunud. Väidetavasti olevat too vihastanud selle peae, et osa egiptlasi pidas kuju jumaluseks.

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Kingitus väärtusega 53€!

Telli Imeline Ajalugu püsimaksega 10,95 € ja saad 53 eurot väärt kingituse!

  • Uudised sinu telefonis/arvutis iga päev
  • Paberajakiri iga kuu
  • Digitaalne arhiiv teemade sügavuti uurimiseks
  • Hariv lugemine kogu perele, koolilapsest vanaema-vanaisani
  • Püsimaksega tasud ühe kuu kaupa
Telli

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress