Sloveenia pealinnast Ljubljanast leiti 4. sajandi lõppu dateeritud suur matmispaik. Roomlaste ajal paiknes seal sõjaväekindlus Colonia Iulia Aemona. Kindlusest sai 4. sajandi alguses suurema kristliku kogukonna pelgupaik, kuhu kogunesid keiser Diocletianuse tagakiusamise eest Roomast põgenenud kristlased.

Matmispaigas on üle 350 haua ja nii mõnigi neist näitab, et kõik toonase Rooma kristlased ei olnud sugugi vaesed, vaid neil oli nii raha kui ka mõjuvõimu. Surnuaia keskel asus 30–40aastase naise säilmetega hauakabel. Naisele olid hauda kaasa pandud kaunis sinisest klaasist jooginõu ja kenad ehted. Arheoloogide hinnangu järgi pidi naine olema kogukonnas oluline inimene, kui ülejäänud hauad paigutati tema haua­kabeli ümber. Sellist matmistava nimetatakse ladinakeelse väljendiga ad sanctos ja teatakse pühakute hauapaigust.

Paljud teised kristlased olid maetud hinnalistes lubja­kivist tahutud sarkofaagides. Hauapanuste seas oli nii münte kui ka imekauneid ehteid. Üks ilusamaid sarkofaage kuulus kuueaastasele tüdrukule, kes oli maetud nii kuldkäevõru kui ka -keega.