Tule minevikku!

Sööme nagu roomlased Roomlased lasid hea maitsta nii jaanalinnukeeltel kui ka emiste nisadel, kuid süüa tehti ka tänapäeval saadavatest koostisainetest. Imeline Ajalugu palus kokal valmistada kaheksat antiikaja rooga. Maitseme üheskoos toitu, mida sõid Caesar, Cicero ja Scipio Africanus. © Guildhall Art Gallery (City of London) / Imageselect JANNIK PETERSEN 1. DETSEMBER 2020 3 min read Imelise Ajaloo maitsežürii Janix, Mariania ja Torstenius (Toimetajad Jannik Petersen, Marianne Dahlberg ja Torsten Weper ) maitsesid antiikaja roogasid. © Andreas Mikkel Photography Igale roale andsid kohtunikud hinde järgmise skaala järgi: 1/5 Jupiteri nimel! Küll see maitseb halvasti! 2/5 Seda peaks serveerima ainult orjadele ja barbaritele! 3/5 Pole paha. 4/5 Maitseb hästi. Pöial püsti! 5/5Väga maitsev! Roog on Rooma keisri vääriline! Antiikajal oli palju tervislikke eelroogi Roomlaste eelroad (lad gustatio ) – neid oli neil palju – maitseksid ilmselt enamikule tänapäeva inimestele. Maitsekomitee oli siiski üsna skeptiline, kuuldes kääritatud kalakastmes ja veinis praetud porganditest. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PORGAND.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PORGAND.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PORGAND-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PORGAND-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PORGAND-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PORGAND-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PORGAND-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Porgandid kalakastmes Koostisained 2–3 suurt kollast või oranži porgandit 1 spl oliiviõli 2 spl oenogarum ’it (kalakaste koos veiniga) pipar Valmistamine Puhasta porgandid ja lõika need peeneteks pulkadeks. Prae neid oliiviõlis umbes 3 minutit, misjärel kalla isetehtud oenogarum porgandite peale. Lase veel küpseda 3–4 minutit kuni kerge pruunistumiseni. Porgandid ei tohi lõpuni pehmeks küpseda, vaid hammustades peab neis olema kerge krõmps. Maitsesta pipraga ja serveeri soojalt. Maitsekohtunike otsus: 4/5 + Üllatavalt head juurviljad. Meeldivalt küpsenud, kuid kerge krõmpsuga, ei maitse kala järele, on hea umami maitsega (nagu oleks liha), soola on parasjagu. – Toidul on veidi äädikane kõrvalmaik ja see on natuke liiga õline. Näita rohkem Rooma köögi saladus: Tee ise kalakaste 30 minutiga Alates Rooma riigi langusest 476. aastal on raske saada originaalset kalakastet garum’it, mida veiniga segatuna nimetatakse oenogarum’iks. Sa saad ise kalakastme valmistada 30 minutiga. Osta poest või interneti teel pudelike kalaekstrakti. Võta pott ja lisa sinna 1 supilusikatäis (spl) ekstrakti, 3 spl valget veini, 2 teelusikatäit (tl) oliiviõli ja natuke kuivatatud leeskputke ning lase see keema. Keeda, kuni sul on potis järel pool endisest kogusest. Hüva nõu! Ära kunagi torka nina avatud kalaekstraktipudeli suu juurde, et seda nuusutada. Selle lõhn meenutab mädakala lehka, segatuna väga vana juustuga. Roomlastele meeldis kääritatud kaladest tehtud kaste nii väga, et nad isegi jõid seda, lisades sellele mett ja vett. Kapsas võimaldab mehel taluda rohkem alkoholi See salat on tuntud rooma senaatori ja ajaloolase Cato vanema (234–149 eKr) kaudu. Cato vanem kiitis kapsast, öeldes, et see võimaldab mehel paremini alkoholi taluda. Retsept ei pärine roomlastelt, vaid hoopis Kreekast, aga kreeklastelt võtsidki roomlased üle väga palju kombeid. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KAPSAS.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KAPSAS.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KAPSAS-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KAPSAS-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KAPSAS-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KAPSAS-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KAPSAS-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Joomaõhtu kapsasalat Koostisained – 1 väiksem koonuskapsas – 1 punt värsket koriandrit – veidi rukola lehti salatiks – 2 spl vedelat mett – 5–6 spl veiniäädikat – 1/4 tl asaföötidat (juudavaik) – soola Valmistamine Tee kõigepealt kaste. Selleks kuumuta väikeses potis mesi kuni keemiseni ning seejärel lisa vähehaaval veiniäädikat, kuni kastmel on meeldiv magushapu maitse. Lisa juudavaiku – see annab kerge sibulamaitse. Pane kaste kõrvale jahtuma. Nüüd haki kapsas, koriander ja rukola. Enne serveerimist kalla peale jahtunud kaste ja sega. Maitsekohtunike otsus: 5/5 + Meie absoluutne lemmik. Värske ja krõmpsuv salat, millel on parajalt magusust. Isegi koriandrit vihkavad inimesed armastaksid seda. – Sel on ehk natuke eriline lõhn. Näita rohkem Roomlased armastasid kabatšokki Ühest Pompei laavasse mattunud käimla kaevust leidsid arheoloogid hulganisti läbi seedimata kabatšoki ehk rullkõrvitsa (s.o üks suvikõrvitsaid – toim) seemneid – seda leidu peetakse tõendiks selle kohta, et roomlased sõid palju kabatšokki. Priiskajast rikka roomlase Marcus Gavius Apiciuse, ühe antiikaja suurima gurmaani kaudu teavad ajaloolased sellist retsepti. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOLM.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOLM.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOLM-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOLM-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOLM-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOLM-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOLM-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Friteeritud kabatšokk Koostisained – 2 umbes kurgisuurust kabatšokki – 1 tl jämedalt jahvatatud pipart – 1 tl hariliku leeskputke seemneid – 1 spl köömneid – 1 spl oreganot – 1 väike sibul – 3 tl nisujahu – 3 spl valget veini – 4 spl oliiviõli – oenogarum’it (kalakastet veiniga) Valmistamine Lõika kabatšokid paksudeks viiludeks (0,5–1 cm). Enne tulikuumal pannil praadimist pane iga viil mõlema poolega jahusse. Jäta pannil viilude vahele ruumi, et need saaksid korralikult pruunistuda. Kuivad maitseained purusta uhmris ja lisa riivitud sibulale ning lisa ka jahvatatud pipar. Lisa segusse 1 tl nisujahu ning seejärel valge vein ja 1 spl oliiviõli. Kuumuta massi, kuni kaste pakseneb. Maitsesta oenogarum’iga. Enne serveerimist kalla kaste praetud kabatšokilõikudele. Maitsekohtunike otsus: 4/5 + Kes osanuks arvata, et sibul ja köömned koos maitsevad kevade järele. Värske kabatšoki hea maitse. – Kõrvitsaviilud on veidi vesised ja roal ei ole eriti palju maitset. Näita rohkem Esicia ehk lihapallid keisriaja Roomas Toitu armastav prassija Marcus Gavius Apicius nimetab lihapalle tema järgi nime saanud kokaraamatus ladinakeelse sõnaga esicia . Kokaraamatus soovitatakse esicia ’t valmistada hakitud lihast, aga kui kokk soovib teha eriliselt peent esicia ’t, siis tuleks seda valmistada „ilma habemeta austritest“. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/NELI.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/NELI.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/NELI-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/NELI-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/NELI-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/NELI-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/NELI-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Rooma frikadellid austritest Koostisained – 1 liiter värskeid austreid või 150 g konservaustreid – 50 g piiniaseemneid – 1 tl musta pipart (terad) – 2 spl oenogarum’it – 2 spl kalaekstrakti – 3–4 spl oliiviõli – 1 muna – ½ spl riivsaia või kuivikupuru Valmistamine Rösti piiniaseemned kuival pannil, misjärel haki väiksemaks koos mustade pipardega. Loputa austrid hoolikalt ja auruta kergelt enne piiniaseemnemassile lisamist ja hakkimist. Nüüd lisa hakksegusse kalaekstrakt ja suur muna ning lõpuks ka riivsai või kuivikupuru. Sega korralikult läbi. Vormi väikesed frikadellid ning prae need pannil igast küljest. Enne serveerimist tilguta frikadellidele veidi oenogarum’it. Maitsekohtunike otsus: 3/5 + Nagu hakitud kalast tehtud frikadellid. Frikadellidel on meeldiv, kergelt magus ja seenelaadne maitse. – Maitsehinnangud jagunesid täpselt pooleks, nii et hinne tuli keskmine. Näita rohkem Sardiinivorm oli igapäevatoit Roomlased valmistasid toitu harilikult väiksemates ahjuvormides (lad patina ), mis võis olla väiksem kauss või pott või pann. Nendes nõudes küpsetati ja serveeriti kõiksuguseid hõrgutisi alates loomaajudest kuni pähkliteni. Imelise Ajaloo maitsekomisjon oli juba ette skeptiline sardiiniroa suhtes – ja õigusega, nagu hiljem selgus. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/SARDIIN.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/SARDIIN.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/SARDIIN-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/SARDIIN-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/SARDIIN-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/SARDIIN-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/SARDIIN-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Sardiinivorm kalakastmega Koostisained – 2 konservi sardiine oliiviõlis – 2 spl kalaekstrakti – 2 dl valget veini – punt värsket oreganot – punt rukola lehti Valmistamine Laota sardiinid koos konservivedelikuga ahjuvormi põhjale. Pese oregano ja rukola lehed ning haki peeneks. Puista maitsetaimed kalade peale ja lisa valge vein ning kalaekstrakt nii, et vedelik kataks kalad poolenisti. Küpseta ahjus temperatuuril 180 kraadi 15 minutit. Serveeri saia või leivaga. Maitsekohtunike otsus: 1/5 + Kõige hullem on ehk möödas. Kui sulle meeldis see roog, siis sa võid rahulikult kõiki muidki roomlaste toite süüa! – Vapustav kogemus tugevasti läbilõikavast kalamaitsest ja väga rohkest soolast. Näita rohkem Teadaolevalt vanim roomlaste saiaretsept on kirja pandud Cato vanema põllumajandusteemalises teoses „De agri cultura“ (u 160. aastast eKr). Menüüs olid isegi väikesed närilised Roomlased sõid igasugust liha. Näiteks mainib Rooma kirjanik Petronius Arbiter teoses „Satiricon“ (u 60. aastast), et üks roog koosnes „mee ja mooniseemnetega maitsestatud unihiirtest“. Pidulikel puhkudel eelistas Rooma kõrgklass ulukiliha. Imelise Ajaloo maitsekomisjonile oli kõige hõlpsamini kättesaadav metskitseliha. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/MM.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/MM.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/MM-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/MM-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/MM-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/MM-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/MM-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Metskits tulikuumas kastmes Koostisained – 500 g metskitsefileed – 3 tl musta pipart – 3 tl kuivatatud leeskputke – 2 tl hakitud peterselli – ½ tl jahvatatud köömneid – 80 g piiniaseemneid – 1/2 spl mett – 1 ½ spl veiniäädikat – 4–5 spl punast veini – 1 spl kalaekstrakti – 2 spl oliiviõli Valmistamine Pruunista filee pannil, millele tilgutasid 1 spl oliiviõli. Seejärel pane liha veerand tunniks küpsema 170kraadisesse ahju. Siis võta liha ahjust välja ja kata see fooliumiga ning lase järelküpseda. Purusta uhmris pipar, leeskputk, petersell ja jahvatatud köömned ning kalla need potti, kuhu oled valanud veini, äädika, kalaekstrakti, mee ja 1 spl oliiviõli. Kuumuta kaste keemiseni ning lisa sinna hakitud piiniaseemned. Tõsta pott tulelt ära. Lõika filee lõikudeks ja vala nende peale kaste. Serveeri ja söö kõrvale speltajahust saia. Maitsekohtunike otsus: 2/5 + Meeldivalt pehmeks küpsenud liha, pikantne pipramaitse, ühtaegu magus ja terav. – Roomlased olid ikka täitsa segased – miks peab metsloomaliha maitsema kala järele? See viis hinde alla! Näita rohkem Pidusöögi kõrvale jõid roomlased veini. Viinamarjakasvatusse ja peente veinide valmistamisse suhtusid roomlased kirega. Leegionäripada sõid nii ülikud kui ka vaesed Argine toit ei sisaldanud tavaliselt liha, küll aga juurvilju. Pudrulaadne roog ladinakeelse nimetusega tisana oma kõige luksuslikumas variandis koosneski paljudest tervislikest köögiviljadest. Näiteks Rooma riigi äärealadel sõjaretkel viibinud leegionärid ei saanud harilikult söögiks värskeid juur- ja puuvilju. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PUDR.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PUDR.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PUDR-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PUDR-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PUDR-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PUDR-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/PUDR-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Rohmakas vege tisana Koostisained – 100 g leotatud kikerherneid – 100 g kollaseid herneid (poolitatud) – 100 g punaseid läätsesid – u ½ liitrit vett – 100 g odrajahu – 1 suur porru – 1 fenkolimugul – ½ koonuskapsast – 1 tl fenkoliseemneid – 3 tl värsket oreganot – 1 noaotsatäis juudavaiku – 5–6 spl kalaekstrakti – 1 suur peotäis värsket tilli – 1 suur peotäis värsket koriandrit Valmistamine Loputa herned ja keeda neid kergelt soolatud vees pool tundi. Kalla vesi ära ja lisa herned potti, kus on punased läätsed ja kikerherned. Vala nendele keevat vett nii, et nende peal oleks u 3 cm veekiht. Keeda pool tundi ning eemalda vaht, mis pinnale võib tekkida. Kui vesi paistab keemisel ära auravat, siis lisa veidi keevat vett juurde. Haki juurviljad ja roheline ning uhmerda kuivatatud fenkoliseemned. Poole tunni pärast võid keedupotti lisada odrajahu – tee seda vähehaaval, et jahu ei läheks klimpi. Lase pajaroal vaiksel tulel keeda veel 15 minutit, kuni see on pudrulaadne. Siis sega sisse hakitud juurviljad, kalla 3 spl kalaekstrakti ja lõpuks maitsetaimed. Lase keeda ja maitsesta veel 1–3 spl kalaekstraktiga. Maitsekohtunike otsus: 2/5 + Natuke india roa dhali moodi. Maitse pole halb, kuid rohkem selle kohta öelda polegi. – Kleepub suulae külge ja meil on nüüd juba üsna kõrini kalamaitsest. Kui me oleks leegionärid, siis alustaksime mässu. Kui pajaroas oleks kalaekstrakti asemel peekonitükid, kõlbaks see isegi süüa. Näita rohkem Roomlased sõid pikutades ja võtsid toitu sõrmedega. Tõenäoliselt võeti rasvast toitu saiatükiga. Rooma kondiitril polnud suhkrut Roomlased sõid magustoiduks harilikult puuvilju. Kuigi roomlaste käsutuses polnud suhkrut, tundsid nad sellegipoolest magusaid kooke. Näiteks oli neil lihtne talupojakook libum , mida traditsioone armastav ajaloolane ja riigimees Cato soojalt soovitas. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOOK.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOOK.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOOK-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOOK-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOOK-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOOK-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/12/KOOK-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Andreas Mikkel Photography Libum ad libitum ( lad „Libum’it nii palju, kui jaksad“) Koostisained – 500 g ricotta’t (vadakukohupiima) – 125 g täisterajahu (eelistatult speltajahu) – 1 muna – 1 munakollane – 1 munavalge – 1 spl mett – sool – 3 spl oliiviõli – 8–10 viinamarjalehte – peale valamiseks mett või granaatõunasiirupit Valmistamine Sega kahvliga ricotta sisse sool, 1 terve muna ja 1 munakollane. Jahu lisa vähehaaval segades. Määri ahjuvorm seest oliiviõliga – vorm peaks olema u 20–25 cm läbimõõduga, sest sel juhul ei jää mass vormi liiga paksu kihina ja küpseb kenasti läbi. Vooderda vormi põhi ja küljed viinamarjalehtedega ning kalla segu vormi. Vahusta munavalge ja määri see pintsliga õhukese kihina koogisegu peale. Kata vorm kaanega ja küpseta 150kraadises ahjus 40 minutit. Seejärel eemalda kaas ja küpseta veel 8–10 minutit, kuni kook on tihke ja kuldpruun. Lõika kook väikesteks kolmnurkadeks ning kalla nende peale ohtrasti mett või granaatõunasiirupit. Maitsekohtunike otsus: 3/5 + Mee või siirupiga on kook piisavalt magus, et seda saab nimetada magustoiduks. – Koogil maitset õieti pole – see on nagu sai. Isegi siirupi või meega on koogi magusus skaala alumistel pulkadel. Näita rohkem © Gads forlag 400 Rooma toiduretsepti on tänapäevani säilinud Cato, Plinius ja teised kuulsad roomlased kirjutasid nii mõnedki toiduretseptid üles, mistõttu tänapäeva teadlased teavad päris paljusid antiikaja roogasid. Imeline Ajalugu uuris raamatu „Latinsk kogebog“ („Ladina kokaraamat“) ühelt autorilt, antropoloogilt ja ajakirjanikult Anne Knudsenilt Rooma peenema kokakunsti kohta. Kuidas oli võimalik kokku koguda nii palju Rooma aja toiduretsepte? Antiikajal kirjutasid oma teostesse kõigele muule lisaks ka toiduretsepte nii Cato, Plinius vanem kui ka paljud teised. Nende teoste originaalid ei ole säilinud, küll aga on alles nendest tehtud arvukad ärakirjad, mida hoitakse tänapäeval Euroopa raamatukogudes. Meie leidsime ligi 400 retsepti ja neist 50 said meie kokaraamatusse. Paljude roogade puhul olid teada üksnes koostisained ja pealiskaudne kirjeldus. Kuidas te selle mure lahendasite? Teame palju söömisharjumuste ja -viiside kohta. Näiteks seda, et kahvlit ei tuntud ja seepärast lõigati liha väikesteks tükkideks ja valmistati sageli kastmes – niisiis oli tegu hautise või pajaroaga. Ammutasime teavet ka vanadest antiikaja kokaraamatute Briti ja Prantsuse ümberkirjutustest, kust saime nende rahvaste ettekujutuse selle kohta, kuidas roomlased mingit rooga valmistasid. Meie raamatus toodud retseptid sisaldavad keetmist palju vähem kui vanad Briti kokaraamatud. Mis oli imelikem asi, mida roomlased sõid? Üks antiikaja suurimaid toiduretseptide ja -kirjelduste üleskirjutaja oli rikas roomlane Marcus Gavius Apicius, keda nöögiti juba tema eluajal selle pärast, et ta sõi imelikke roogi, näiteks jaanalinnukeelt. Roomlased pidasid delikatesstoiduks ka emise nisasid ja samuti oli au sees peeneks hakitud toit, sest kõik teadsid, et säärase toidu valmistamiseks kulus palju aega ning see tõendas võõrustaja jõukust, sest ta sai endale lubada paljusid köögiorje, kes toidu ette valmistasid. Kokaraamatusse valisime need road, mille valmistamiseks vajalikud koostisained on olemas ka tänapäeval. Näita rohkem Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Emigrante meelitati imedemaale Ameerikasse" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/pre-2-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/pre-2-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/pre-2-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ameerika Emigrante meelitati imedemaale Ameerikasse Emigrante meelitati imedemaale Ameerikasse 19. sajandi keskpaigas elas enamik skandinaavlasi vaesuses. Seetõttu lasi üle kahe miljoni inimese end veenda, kui... by Troels Ussing 1. dets. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Leiti 1000 aastat peidus olnud nekropol" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/NEK-PRE-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/NEK-PRE-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/NEK-PRE-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Leiti 1000 aastat peidus olnud nekropol Leiti 1000 aastat peidus olnud nekropol Tänu kiirtee ehitustöödele said Hispaania arheoloogid võimaluse tutvuda unustatud matmispaigaga.© EFEJANNIK PETERSEN1. DETSEMBER 2020... by Jannik Petersen 1. dets. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Jaan Tõnisson tunnistati vaeseks" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/ton-pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/ton-pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/ton-pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Jaan Tõnisson tunnistati vaeseks Jaan Tõnisson tunnistati vaeseks Jaan Tõnisson 1908. aastal koduses miljöös. Selleks ajaks oli ta juba tuntud poliitik.© Aleksander Jakob Peeter... by Jannik Petersen 1. dets. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kütid kasvatasid terrassidel banaane" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/BANAAN-PRE-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/BANAAN-PRE-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/BANAAN-PRE-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Kütid kasvatasid terrassidel banaane Kütid kasvatasid terrassidel banaane Austraalia pärismaalastest kütid-korilased kasvatasid endile banaane magustoiduks.© ShutterstockJANNIK PETERSEN1. DETSEMBER 2020 3 min read Austraalia pärismaalased... by Jannik Petersen 1. dets. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Inkade ohvriand kannab verist saladust" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/UUS-PRE-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/UUS-PRE-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/UUS-PRE-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Inkade ohvriand kannab verist saladust Inkade ohvriand kannab verist saladust Kivist konteiner on 40 cm pikk ja 30 cm lai ning see toodi veepinnale väga... by Jannik Petersen 1. dets. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Detektorist leidis pronksiaarde" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/kivi-pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/kivi-pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/02/kivi-pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Detektorist leidis pronksiaarde Detektorist leidis pronksiaarde Pronksiaegsete luksuslike hoburakmete ehisdetailid.© Cara SuliemanJANNIK PETERSEN1. DETSEMBER 2020 3 min read Šoti harrastusdetektorist Mariusz Stepien hakkas... by Jannik Petersen 1. dets. 2024 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Sööme nagu roomlased

Imelise Ajaloo maitsežürii

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool