Rannik oli kaunim, kui kaubalaeva Honduras Packet reisijad olid endile ette kujutanud. Türkiissinised lained paiskusid valgele liivarannale, mida raamis lokkav troopika­mets. Sinises taevas säras Kariibide kuldne päike, muutes 1822. aasta novembrikuu päeva otsekui suveks. Laeva pardal viibijad mõtlesid, et kui nad oleksid koju Suurbritanniasse jäänud, pidanuks nad praegu taluma külma, mis tungib läbi isegi mitme­kihilistest rõivastest. Siin aga oli soe! Kõik 70 reisijat soovisid nüüd otsekohe lähemalt uurida rannikut, millest pidi saama nende kodu. Keegi neist polnud varem siin käinud, kuid nad olid lugenud reisijuhti „Etüüd Moskiitorannikust, sealhulgas Poyaisi territooriumist“.

Raamat ülistas piirkonda sõnadega: „Tervistav õhk sellel väärtuslikul maal on Euroopa kolonistide tervise ja energia allikas.“