Adam Solski oli sõjavang. Alates 1939. aasta septembrist oli see Poola major istunud Nõu­kogude vangilaagris, kuid pidanud seal salajast päevikut.

9. aprillil 1940 tegi Solski oma viimase sissekande: „Kell 5.00. Päev algas tavatult. Lahkumine vangla sanitaarautos (kohutav). Nad tõid meid ühte kohta keset metsa. Siin otsiti meid põhjalikult läbi. Nad võtsid mult ära kella, mis näitas 6.30. Nad nõudsid minu laulatussõrmust. Mult võeti ära ka rublad, vöö ja taskunuga.“

Kohta, kuhu Solski oli viidud, nimetati Katõni metsaks. See asus Moskvast 400 kilomeetrit läänes. Keegi ei näinud meest enam elusana, major mõrvati lasuga kuklasse. Ligemale 20 000 poolaka tapmine Nõukogude võimu poolt on üks jubedaimaid tapatalguid maailma ajaloos. Kui uudised sellest Londonisse jõudsid, süvenes läänes umbusaldus Stalini vastu ning liitlaste koostöö Hitleri alistamiseks sattus katkemise ohtu.