Surmaga kaubitseja

Alfred Nobel võttis 1867. aastal patendi dünamiidile. Lõhkeaine tegi ta väga rikkaks, aga samas ka kurikuulsaks, sest leiutis tappis tuhandeid inimesi. Rootslane unistas küll maailma paremaks muutmisest, kuid selle asemel tõi tema leiutis maailmale surma ja hävingut.

© Science & Society Picture Library / Getty Images

NATASJA BROSTRÖM

03. VEEBRUAR 2021

Aastal 1847 seisis Itaalia keemik Ascanio Sobrero oma laboris Torinos ning kallas paksu kollakat vedelikku ettevaatlikult klaaskolbi. Ta oli aastaid üritanud valmistada püssirohust kangemat lõhkeainet ja nüüd loksus see tal klaaskolvi põhjas. See oli nitroglütseriin – glütserooli, lämmastik­happe ja väävelhappe saadus.

Plahvatama panemiseks tuli vedelikku soojendada. Sobrero jõudis leegi kolvi all vaevu süüdata, kui kolvis olev tilk plahvataski ja klaaskolvi killud lendasid laiali, tabades itaallast näkku.

„See oli kui püstolilask,“

Tule minevikku!

Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress