Surmaga kaubitseja

Alfred Nobel võttis 1867. aastal patendi dünamiidile. Lõhkeaine tegi ta väga rikkaks, aga samas ka kurikuulsaks, sest leiutis tappis tuhandeid inimesi. Rootslane unistas küll maailma paremaks muutmisest, kuid selle asemel tõi tema leiutis maailmale surma ja hävingut.

© Science & Society Picture Library / Getty Images

NATASJA BROSTRÖM

03. VEEBRUAR 2021

Aastal 1847 seisis Itaalia keemik Ascanio Sobrero oma laboris Torinos ning kallas paksu kollakat vedelikku ettevaatlikult klaaskolbi. Ta oli aastaid üritanud valmistada püssirohust kangemat lõhkeainet ja nüüd loksus see tal klaaskolvi põhjas. See oli nitroglütseriin – glütserooli, lämmastik­happe ja väävelhappe saadus.

Plahvatama panemiseks tuli vedelikku soojendada. Sobrero jõudis leegi kolvi all vaevu süüdata, kui kolvis olev tilk plahvataski ja klaaskolvi killud lendasid laiali, tabades itaallast näkku.

„See oli kui püstolilask,“

Alfred Nobeli esimene kohtumine nitro­glütseriiniga

Õnnetus jättis Sobrero näkku eluks ajaks jälje ja sestap eelistas teadlane nitro­glütseriini igaveseks unustada. Sobre­ro teadustööst teadsid paljud nii Euroopas kui ka Ameerikas, sest ta oli oma nitroglütseriinikatseid kirjeldanud teadusartiklites. Üks neist, keda asi huvitama hakkas, oli noor Rootsi keemik Alfred Nobel.

Vastupidi Sobrerole nägi Nobel nitroglütseriinile suurepärast tulevikku näiteks lõhkamistöödel, mille abil rajada raudteetunneleid. Esmalt tuli rootslasel nitroglütseriin „taltsutada“. See oli eluohtlik ülesanne, mis läks kalliks maksma.

Vennad Nobelid juhtisid Tsaari-Venemaa suurimat naftafirmat Branobel.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress