Surmaga kaubitseja
Alfred Nobel võttis 1867. aastal patendi dünamiidile. Lõhkeaine tegi ta väga rikkaks, aga samas ka kurikuulsaks, sest leiutis tappis tuhandeid inimesi. Rootslane unistas küll maailma paremaks muutmisest, kuid selle asemel tõi tema leiutis maailmale surma ja hävingut.
© Science & Society Picture Library / Getty Images
NATASJA BROSTRÖM
03. VEEBRUAR 2021
Aastal 1847 seisis Itaalia keemik Ascanio Sobrero oma laboris Torinos ning kallas paksu kollakat vedelikku ettevaatlikult klaaskolbi. Ta oli aastaid üritanud valmistada püssirohust kangemat lõhkeainet ja nüüd loksus see tal klaaskolvi põhjas. See oli nitroglütseriin – glütserooli, lämmastikhappe ja väävelhappe saadus.
Plahvatama panemiseks tuli vedelikku soojendada. Sobrero jõudis leegi kolvi all vaevu süüdata, kui kolvis olev tilk plahvataski ja klaaskolvi killud lendasid laiali, tabades itaallast näkku.
„See oli kui püstolilask,“
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
