Esimese maailmasõja kindralid uskusid, et läänerindel kujunenud patiseisu saab murda ainult ennenägematu arvu suurtükkide abil. 1916. aastal võeti kasutusele uus ja hävitav suurtükiväetaktika, mis tekitas jalaväe ette liikuva tulevalli.
© BRIDGEMAN IMAGES
TROELS USSING JA NIELS-PETER GRANZOW BUSCH
7. OKTOOBER 2022
Somme’i jõest põhjas Thiepvali kõrgendikul laulis surm. Tema hääl kurdistas ka Saksa sõduri Karl Gorzeli kõrvad. Mürsud lendasid ulgudes läbi õhu ja lõhkesid maapinnal nii tugeva jõuga, et kogu ümbuskond vappus. Plahvatused paiskasid taevasse pinnasesambaid, mis langesid Karli ja tema sõjakaaslaste peale, täites nende suud-silmad mullaga.
Brittide suurtükid vaikisid alles nelja tunni pärast.
Kui 21aastane Gorzel kuulmise tagasi sai, kostsid ta kõrvusse nutt ja oiged. Tema ümber lebasid kohutavate vigastustega kaasmaalased, mõnel koguni jäsemed küljest rebitud. Veri immitses songermaasse, mis kõigest kahe tunni eest oli olnud Saksa eesliini küllaltki korralik kaevikusüsteem.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud