7. jaanuaril 1761 saadeti Taani kuninga õnnistusel teele Euroopa ajaloo esimene teaduslik ekspeditsioon. Teadlased pärinesid Taanist, Rootsist ja Saksamaalt. Elusana pöördus neist tagasi üksainus.
© Ian Dagnall / Alamy / Imageselect
THOMAS OLDRUP JA ANDREAS ABILDGAARD
1. JUUNI 2021
Mehed, kes 4. jaanuaril 1761 Kopenhaageni hämaras kõrtsis kohtusid, olid põnevil ja ootusrikkad. Selleks oli ka põhjust: juba mõne päeva pärast pidid nad minema reisile, millesarnast polnud keegi Euroopas varem ette võtnud. Algama pidi esimene puhtakujuline teaduslik ekspeditsioon kaugetesse maadesse.
Reisikassa valitsejaks oli valitud Taani kuninga teenistuses olnud saksa matemaatik ja kartograaf Carsten Niebuhr, kuid taani keeleteadlane ja teoloog Frederik Christian von Haven ei soovinud välismaalasele alluda ning tahtis kontrolli reisikassa üle endale saada. Arst Christian Carl Kramer oli samuti taanlane nagu von Haven, kuid Kuningliku Akadeemia kunstnik Georg Wilhelm Bauernfeind oli Taanis töötav sakslane. Neile lisandus kaks rootslast: loodusteadlane Peter Forsskål ja soldat Lars Berggren. Viimane pidi ekspeditsioonil tegutsema teenri ja valvurina.
Selle kirju seltskonna ainus ühine omadus oli, et kellelgi neist polnud varem olnud pistmist ohtlike ekspeditsioonidega kaugetele maadele.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud