Mehed, kes 4. jaanuaril 1761 Kopenhaageni hämaras kõrtsis koh­tusid, olid põnevil ja ootusrikkad. Selleks oli ka põhjust: juba mõne päeva pärast pidid nad minema reisile, mille­sarnast polnud keegi Euroopas varem ette võtnud. Algama pidi esimene puhtakujuline teaduslik ekspeditsioon kaugetesse maadesse.

Reisikassa valitsejaks oli valitud Taani kuninga teenistuses olnud saksa matemaatik ja kartograaf Carsten Niebuhr, kuid taani keeleteadlane ja teoloog Frede­rik Christian von Haven ei soovinud välismaalasele alluda ning tahtis kontrolli reisikassa üle endale saada. Arst Christian Carl Kramer oli samuti taanlane nagu von Haven, kuid Kuningliku Akadeemia kunstnik Georg Wilhelm Bauernfeind oli Taanis töötav sakslane. Neile lisandus kaks rootslast: loodus­teadlane Peter Forsskål ja soldat Lars Bergg­ren. Viimane pidi ekspeditsioonil tegutsema teenri ja valvurina.

Selle kirju seltskonna ainus ühine omadus oli, et kellelgi neist polnud varem olnud pistmist ohtlike ekspeditsioonidega kaugetele maadele.