Keegi ei olnud Gröönimaa viikingitest 400 aastat midagi kuulnud. 1721. aastal tahtis pastor Hans Egede neid luterlusse pöörata, kuid kõik läks valesti. Misjonäri laevale järgnesid surm ja häving.
© Åndahl Torben / Ritzau Scanpix
ELSE CHRISTENSEN
1. SEPTEMBER 2021
Pastor Hans Egede oli hirmust kaame. 28. juunil 1721 asus tema laev Håbet (tn Lootus) umbes 80 kilomeetri kaugusel Gröönimaast, kuid meres ulpinud tonnideraskused jääpangad hoidsid Taani-Norra misjonäri vangis. Ajujää pressis laeva kõiki pardaid ja mastikorvist saabus heidutav sõnum, et jää ulatub nii kaugele, kui silm nägema ulatub. Peagi halvenes olukord veelgi. Ühel Håbeti kahest saatelaevast purunes kere ning meeskond võitles jäise mereveega, toppides tekkinud prakku riiet.
Misjonär Egede oli koos oma naise ja nelja lapsega kajutis, mille uks löödi pärani lahti. Uksel seisis Håbeti kapten, parkunud näost peegeldumas õudus.
Ta teatas hingeldades, et saatelaev on uppumas ja nii läheb tõenäoliselt ka Håbetiga. Kõik valmistugu surmaks.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud