Tallinna lugu - Taanilinna sünd 800 aastat tagasi
Vaade Raekoja platsile 13. sajandi keskpaigas.
© Jaana Ratas
ERKI RUSSOW
1.NOVEMBER 2019
Millist aasaarvu loetakse Tallinna sünniaastaks, see on sõltunud ajaloolasi ümbritsenud ühiskondlikest oludest ja ka vaatenurgast, kuidas linna algust määratleda. 2003.–2004. aastal, mil viimati arutleti põhjalikumalt Tallinna tekke teemadel, käis väitlus selle üle, kas lugeda linna alguseks nõukogude ajal kooliõpikutes esitatud 1154. aastat või midagi muud. Diskussioon lõppes toona tõdemusega, et araablasest geograafi al-Idrīsī maakaardil asuvat Qlwri-nimelist kohta ei ole siiski põhjust pidada Tallinna esmamainimiseks ning selleks sobib paremini Taani kuningas Valdemar II retk Tallinna alla 1219. aasta juunis.
Mõistagi on see kõigest üks paljudest võimalustest, kuidas tähistada linna sünnipäeva. Kui võtta aluseks, et mitte ükski selle aja kirjalik allikas ei osuta otseselt 1219. aastal alanud linna ehitamisele, siis saab loomulikult pakkuda arvukalt alternatiive.
„Staarpotikild“ – see slaavipärane savinõukatke on üks peotäiest keraamikast, mis andis 1950. aastail aluse väita, et Tallinna vanalinna alal asus 10.–11. sajandil käsitööliste-kaupmeeste asula, millel olid tihedad kontaktid Loode-Vene hõimudega. Tegelikult pärineb leid 13. sajandi potist.
Tule minevikku!
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
