Teadlased rõõmustavad Pompei muumiamehe üle

Endise orja maised jäänused on kõige paremini säilinud surnukeha, mis varemeis linnast leitud.

© Cesare Abbate

JANNIK PETERSEN

2. JAANUAR 2022

Varemelinn Pompei pakub üha uusi üllatusi. Eelmisel aastal leidsid arheoloogid linnast ühe inimese luustiku, millest suudeti eraldada säilinud ajurakud. Hukkunu oli 79. aastal mattunud Vesuuvi purske tagajärjel tekkinud tuhakihti. Nüüd aga leidsid arheoloogid mumifitseerunud surnukeha – esimese omalaadse kogu linnas.

Surnu oli maetud aastakümneid enne vulkaanipurset, mis linna hävitas. Mingil põhjusel ei olnud kasutatud põletus­matust, mis oli toona tüüpiline. Seetõttu oli lahkunul säilinud nii nahk kui ka juuksed ja isegi osa ühest kõrvast. See on kõige paremini säilinud surnukeha, mis Pompeist kunagi leitud. Luustiku lähem uurimine näitas, et tegemist oli mehega, kes suri umbes 60aastasena.

Hauamonumendile kantud kirjade järgi oli arheoloogidel kerge tuvastada ka mumifitseerunud surnukeha isik. See oli vabastatud ori Marcus Venerius Secundio. Ta oli alustanud orjana, kuid saanud lugupeetud kodanikuks ja Pompei preesterkonna liikmeks, mis oli väga auväärne amet.

Surnukeha uurimine annab teadlastele suurepärase võimaluse teada saada, kuidas roomlased elasid. Analüüsid peaksid näitama, kust Marcus Venerius Secundio ja arvatavasti siis ka paljud teised orjad pärit olid, mida nad sõid jne.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress