Endise orja maised jäänused on kõige paremini säilinud surnukeha, mis varemeis linnast leitud.
© Cesare Abbate
JANNIK PETERSEN
2. JAANUAR 2022
Varemelinn Pompei pakub üha uusi üllatusi. Eelmisel aastal leidsid arheoloogid linnast ühe inimese luustiku, millest suudeti eraldada säilinud ajurakud. Hukkunu oli 79. aastal mattunud Vesuuvi purske tagajärjel tekkinud tuhakihti. Nüüd aga leidsid arheoloogid mumifitseerunud surnukeha – esimese omalaadse kogu linnas.
Surnu oli maetud aastakümneid enne vulkaanipurset, mis linna hävitas. Mingil põhjusel ei olnud kasutatud põletusmatust, mis oli toona tüüpiline. Seetõttu oli lahkunul säilinud nii nahk kui ka juuksed ja isegi osa ühest kõrvast. See on kõige paremini säilinud surnukeha, mis Pompeist kunagi leitud. Luustiku lähem uurimine näitas, et tegemist oli mehega, kes suri umbes 60aastasena.
Hauamonumendile kantud kirjade järgi oli arheoloogidel kerge tuvastada ka mumifitseerunud surnukeha isik. See oli vabastatud ori Marcus Venerius Secundio. Ta oli alustanud orjana, kuid saanud lugupeetud kodanikuks ja Pompei preesterkonna liikmeks, mis oli väga auväärne amet.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud