Tule minevikku!

Ted Kaczynski: pommimees võitles tööstusühiskonna vastu Unabomber elas USA Montana osariigis umbes 11 m2 suuruses viletsas puuhütis. © Elaine Thompson / AP / Ritzau Scanpix TROELS USSING 1. OKTOOBER 2021 3 min read Perekond Mosser valmistus 10. detsembril 1994 veetma mõnusat laupäeva. Jõulud seisid ukse ees ning 50aastane Thomas Mosser ootas vaikset nädalalõppu, eemal oma toimekast reklaamiagentuurist Manhattanil. Tolleks päevaks ei olnud tal ja tema naisel Susanil muid plaane peale jõulukuuse leidmise. Seejärel võis nende koju New Yerseys saabuda jõulurahu. Abielupaari 15kuine tütar ukerdas köögist elutuppa, Susan tema järel. Vahepeal haaras Thomas Mosser ühe avamata paki, mis lebas köögilaual. Reklaamitegija uuris lähemalt postisaadetist, mis oli teele pandud Californiast Sacramentost. „Ma ei tea pakisaatja aadressi,“ ütles Mosser valjusti, et elutuppa läinud naine teda kuuleks. „Ka mina mitte,“ hüüdis Susan vastu. Sekund hiljem kuulis ta köögist kurdistavat plahvatust ja lööklaine raputas maja. Hirmunult haaras Susan tütre ning jooksis maja esiukse juurde, kus ta lapse maha pani. Läbi suitsu leidis Susan tee tagasi kööki, mis oli täielikult õhku lennanud. Põrandal lebas Thomas, särk verest läbi imbunud. Tema nägu oli plahvatusest must. Susan helistas päästekeskusesse, haaras seejärel lapseteki ja laotas selle abikaasa peale. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/proovin-1.jpg" sizes="(max-width: 400px) 100vw, 400px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/proovin-1.jpg 400w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/proovin-1-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/proovin-1-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/proovin-1-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/proovin-1-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/proovin-1-350x350.jpg 350w" alt="" width="400" height="400" /> FBI vahistas Ted Kaczynski 1996. aasta kevadel, kuid oma süüd tunnistas ta alles paar aastat hiljem. © Elaine Thompson / AP / Ritzau Scanpix „Pea vastu, Tom. Abi on teel.“ Mehelt kostis vastuseks ainult valuoigeid. „Ma armastan sind, Tom,“ ütles naine läbi pisaratevoo. Peagi märkas Susan, et päästjad on majja jõudnud. Keegi aitas ta jalule ja juhatas välja. Thomas Mosser jäi surnuna maha. Süütuna näinud pakk oli tegelikult isevalmistatud kirjapomm ning sellesse topitud naelad ja žiletiterad olid läbistanud mehe pea ja ülakeha. Mõni tund hiljem saabusid kuriteopaika FBI agendid ja pommieksperdid. Nad suutsid tuvastada kõik pommielemendid alates 2,5 sentimeetri pikkustest naeltest kuni pähklipuidust kestani, millesse kurjategija oli torupommi paigutanud. Keegi ei kahelnud, et tegemist on kuulsa Unabomberi järjekordse kätetööga. „Terry, see on UNABOMi juhtum,“ kostis telefonist, kui üks FBI töötaja helistas Terry D. Turchiele, kes juhtis FBI jahti halastamatule pommipanijale. Unabomber oli aktiivne olnud juba üle 16 aasta ning sooritanud selleks hetkeks 15 tapmiskatset. Suundumus oli ilmne: tema pommid muutusid aina võimsamaks. Oli selge, et kui kurjategijat peatselt ei tabata, saab surma veel palju süütuid inimesi. FBI tiimid said lisaressursse Jaanuar 1995. Thomas Mosseri surm tähendas, et Unabomberi südametunnistusel oli juba kaks mõrva. Alates 1978. aastast oli ta vigastanud kokku 23 inimest. Terry Turchie astus koosolekuruumi valge tahvli ette. 44aastane taganeva juuksepiiriga FBI-töötaja oli üheksa kuud tagasi võtnud üle Unabomberi juhtumite juhtimise ning alates sellest ajast pidanud iga nädal koosolekuid föderaalpolitsei San Francisco osakonna 12. korrusel. Seal töötas UNABOMi üksus juhtumitega, mis olid ühise nime saanud sõnade „UNiversity and Airline BOMbing“ järgi, kuna pommitaja sihtmärgid näisid kõige sagedamini olevat just ülikoolide ja lennuliinide töötajad. Tol päeval oli koosolek siiski üsna eriline. Turchie esitles oma inimestele FBI juhti Louis Freeh’d. Üsna erakordsel moel oli agentuuri direktor võtnud ette pika teekonna Washingtoni peakorterist San Franciscosse, et viia end kirjapommitaja uurimisega kurssi. „Meil on probleem profileerimisega,“ nentis kibedusega Max Noel. Ta oli üks väheseid FBI agente, kes oli UNABOMi juhtumiga tegelnud alates selle avamisest 1979. aastal. Turchie märkas, et Freeh kuulas kommentaare, millest suur osa tuli otsekoheselt Noelilt, kes hurjutas teisi FBI osakondi, et nood viivitavat, edastades infot, mida UNABOMi üksus nõudis. Direktor oli juba üles seadnud vihjeliini ja lubanud miljon dollari suuruse tasu vihje eest, mis juhiks FBI kurjategijale jälile. Nüüd lubas ta anda UNABOMi tiimile rohkem ressursse, et pommimeest vahistada. „Ma usun, et te suudate selle loo lahendada,“ veenis Freeh agente. Turchie tunnetas, kuidas FBI direktori usk meeskonda tugevdas kõigi teotahet. Järgmisel päeval sai Turchie hea uudise, et talle antaksegi inimesi juurde. Nüüd hakkas tema meeskond koosnema rohkem kui 20 töötajast. Uustulnukate seas oli keeleekspert James Fitzgerald ehk Fitz ning käitumisanalüütik ja spioonikütt Kathy Puckett. Nood kaks pidid koostama saripommitaja profiili. Kurjategija oli saatnud ajalehtedele mitu trükitud kirja ning uued töötajad hakkasid uurima kirjade grammatikavigu ja keelekasutuse iseärasusi, mis võisid rääkida kirja autorist, kurjategijast. Unabomber trükkis oma manifesti Aprill 1995. Eksperdid usuvad, et pommimees kasvas üles Chicagos ja oli tõenäoliselt elanud nii Salt Lake Citys kui ka San Franciscos. See informatsioon avaldati lootuses, et keegi suudab juhatada FBI Unabomberi jälile. Vana kirjutusmasina Smith Corona valjud löögihääled täitsid kõigest 11 ruutmeetri suuruse puitonni, mis asus sügaval Montana metsades. Hämarat ruumi valgustasid ainult üksikud võbelevad petrooleumilambid ja ahjus praksuvate halgude leek. Kirjutusmasina taga istus 52aastane endine matemaatikalektor Theodore Kaczynski, kes oli sündinud ja kasvanud Chicagos. Viimased 24 aastat oli säravalt intelligentne Ted veetnud veevärgi ja elektrita hütis ning elanud eraklikku elu, mida katkestasid ainult lühiajalised tööotsad Utah’ osariigis Salt Lake Citys. Tööstusühiskonna tulivihase vastasena eelistas Ted elada lihtsat elu, mis oleks kooskõlas loodusega. Vennad Kaczynskid kasvasid üles Chicagos, kaugel perekonna Poola juurtest. Ted Kaczynski vasakul, Theodore Kaczynski (isa) keskel, David Kaczynski (noorem vend) paremal. © U.S. Marshals Noorust märgistasid haigus ja vaimne vägivald Tänu oma intelligentsusele oli Ted Kaczynski koolipingis geenius, kuid sotsiaalses kontekstis osutus hilisem Unabomber saamatuks. Küllap mängisid siin rolli varane haigus ja üks akadeemiline eksperiment. Varases eas paistis Theodore John Kaczynski eakaaslaste hulgas silma. Poola esivanematega Chicago poiss (snd 1942) sai kümneaastasena ühes IQ-testis 168 punkti ning imelaps jättis seejärel kaks klassikursust vahele. Selline hüpe ei teinud niigi veidrale Kaczynskile paraku head. Tal ei olnud sõpru ja ta eelistas viibida oma toas. Tung olla üksinda tulenes tema ema arvates haigusest, mida Ted oli imikuna põdenud. Kõigest üheksakuisena hospitaliseeriti ta mitmeks päevaks, et teda allergiate suhtes uurida. Poiss oli „hirmust peaaegu suremas“, nagu ema meenutas. Kui ta taas koju jõudis, „oli ta muutunud“. Intellekt viis Kaczynski kaugele ja kõigest 16aastasena astus ta Harvardi kolledžisse. Seal osales ta vastuolulises psühholoogilises katses: ta pidi istuma toolil, samal ajal kui teised õppurid teda intensiivselt üle kuulasid ja teda mõnitasid. Eksperiment pidi uurima stressi mõjusid. Pärast pommimehe paljastamist on psühhiaatrid väitnud, et seesama akadeemiline eksperiment võiski mängida Tedi kuritegudes oma rolli. Kaczynski kaitses Michigani ülikoolis 1967. aastal doktorikraadi matemaatikas ja temast sai samal aastal 25aastasena California ülikooli aegade noorim abiprofessor. Neli aastat hiljem loobus ta tööst ja kolis peagi metsaonni Montanas. „Ma ei sobi tänapäeva ühiskonda,“ kirjutas ta oma päevikus. Ted Kaczynski sai kuulsaks kui Unabomber. Nime sai ta seetõttu, et saatis pomme peamiselt ülikoolidele ja lennuliinidele. Näita rohkem „See on sõnum terroristlikult rühmituselt FC,“ alustas Kaczynski New York Timesile adresseeritud kirja. „Me laseme Thomas Mosseri õhku,“ jätkas ta ja täpsustas, et Mosser peab surema, kuna töötab reklaamiagentuuris, mille „tööks on välja töötada tehnikaid inimeste käitumise mõjutamiseks“. „Meil on pikk artikkel, 29 000 kuni 37 000 sõna, mida me soovime avaldada. Kui te saate selle avaldada meie soovide kohaselt, siis me peatame alatiseks oma terroristliku tegevuse,“ teatas Kaczynski. Käes kindad, et sõrmejälgi mitte jätta, tõmbas Kaczynski kirja kirjutusmasinast, voltis kokku ja pani ettevaatlikult ümbrikusse. Ta niisutas marke vähese vee, mitte keelega, mis võinuks jätta jälgi DNAst. Juba peaaegu 17 aastat oli ta suurima hoolega oma pommiatentaate korda saatnud ja tundis uhkust, et oli suutnud võime nii pikka aega eksitada. Kontorisse ilmus saladuslik pakk Esmaspäev, 24. aprill 1995. Samal ajal kui Ted Kaczynski postitas oma kirja New York Timesile, saatis pommimees veel ühe paki. California metsaliidu juhatuse esimees Gilbert Murray kõndis organisatsiooni Sacramentos asunud kontori vastuvõtuleti juurde, kuhu olid juba kogunenud tema kaastöötajad. 47aastane Murray nägi, et nood uurisid saladuslikku pruuni paberisse pakendatud pakki, mis oli vastuvõttu toodud sel pärastlõunal. „See on piisavalt raske pommi jaoks,“ naljatas üks meestöötaja, tõstes ja raputades kingakarbi suurust pakki. Murray naeris. Ükski töötaja ei uskunud tõsiselt, et nende organisatsioon võiks olla pommiatentaadi sihtmärk, kuigi paljudele keskkonnaaktivistidele ei meeldinud liidu töö. Igaks juhuks haaras Murray paki siiski endale, kui üks rase töötaja hakkas kääridega selle ümbert paberit lahti lõikama. „Las mina teen seda,“ lausus Murray ja viis paki oma kabinetti. Peagi kärgatas võimas plahvatus. Korruse kõik aknad purunesid ja mööblitükid lendasid läbi õhu 20 meetri kaugusele. Unabomber oli võtnud kolmanda elu. Kathy ja Fitz leidsid tähtsad vihjed Juuni 1995. New York Times oli aprillis saanud kirja, milles terroristide rühmitus FC pakkus, et peatab pommiatentaadid, juhul kui nende manifest avaldatakse. Kiri ja manifest anti FBI-le. FBI San Francisco hoone 12. korruse väikeses ruumis istus Kathy Puckett koos James Fitzgeraldi ehk Fitziga. Mõlemad lugesid koopiat Unabomberi manifestist – tohutust teosest, mis oli 65 trükilehekülge pikk. Kathy oli erutatud juba siis, kui luges kurjategija aprillis New York Timesile saadetud kirja. See rääkis palju inimese kohta, keda nad taga ajasid. Pärast manifestiga tutvumist olid kaks eksperti kindlad: Unabomber on paremini haritud, kui FBI oli arvanud. FBI oli töötanud teooriaga, et kurjategija võis olla mõni United Airlinesi rahulolematu reatöötaja, kuna lennufirma president oli olnud varasema atentaadi sihtmärk. Hiljuti valminud Unabomberi profiil oli aga täiesti teistsugune: manifest näitas, et FBI jälitab igati intelligentset ja perfektsionistlikku meest, kelle keel osutab suisa akadeemilisele taustale. Oma kingade alla oli Ted Kaczynski liiminud paari pisut väiksemaid tenniseid. Juhuks kui kriminalistid leidnuks kahtlusaluse jalajäljed, ei sobinuks nende suurus Tedi omaga. © U.S. Marshals Keelekasutuse järgi otsustades oli sarimõrvar vähemasti keskealine ja tema vanamoelised sõnastused vihjasid, et tegemist on inimesega, kes oli paremini tuttav raamatute kui inimsuhetega. Kathy oli täiesti veendunud, et nad jahivad mitte suurt terroristlikku rühmitust, vaid üksikut hunti, kes teeskles, et on osa suuremast organisatsioonist. Kui pommide taga olnuks terve rühmitus, olnuks FBI arvatavasti vähemasti mõne kurjategija juba leidnud, kuna suurematel rühmitustel on keeruline oma tegevust nii pikalt salajas hoida. Neid mõtteid arutasid Kathy ja Fitz koos Turchie ja ülejäänud UNABOMi meeskonnaga, kui 1995. aasta juuli algul peeti järjekordset koosolekut. „Manifest peegeldab tema tundeid ja ilmselt on tal need mõtted olnud juba pikemat aega. Võib-olla on ta neid teiste inimestega jaganud ja kui me manifesti avaldame, siis võib mõni tema teksti ära tunda,“ arutles Fitz. Esialgu suhtusid teised laua ümber kogunenud töötajad ettepanekusse leigelt. FBI ei teinud kurjategijatega põhimõtteliselt mingeid tehinguid. Selle teksti avalikustamine pakkus aga võimalust kinni võtta Ameerika Ühendriikide kõige tagaaetum kurjategija. Turchie, FBI tippjuhid ja USA justiitsminister nõustusid pärast mõnepäevast arupidamist manifesti avaldamisega. FBI jälitas ajaleheostjaid 19. september 1995, San Francisco. Manifest pidi avaldatama ajalehes The Washington Post. San Franciscos müüdi seda ainult kahes kohas, mille lähedal kurjategija FBI arvates elas. Hommikupäike oli tasapisi hakanud taevasse ronima, kui avati kaks San Francisco lehekioskit, mis The Washington Posti müüsid. Mõlema kioski ümbrus lausa kihas FBI agentidest. Tsiviilrõivastesse riietatuna lonkisid paljud neist ringi ja nägid välja nagu tavalised tööle ruttavad californialased, teised agendid võtsid positsioonid sisse kohvikutes, kohvitassid käes. Kõik nad kandsid peidetud raadiosaatjaid ja olid valmis jälitama kõiki, kes The Washington Posti ostsid. „Vajame rohkem mehi,“ teatati raadios, sest ootamatult seisid inimesed pikkades järjekordades, et ajalehte osta. Aktsiooni juhid saatsid agendid ajaleheostjate kannule, keda küsitleti niipea, kui nad olid kioskist pisut eemale jõudnud. Eriti sattusid kahtluse alla kaks meest, kuna nad mõlemad ostsid terve paki ajalehti. Üks osutus börsimaakleriks, kes viis paki kontorissse kolleegidele. Teine mees juhtis agendid rongile ja bussile, kuni jõudis koju, mis oli täielikult pimendatud. Pärast pikka kinnipidamist selgus, et kahtlusalune on lihtsalt üks paranoiline veidrik. Aktsioonil puudus küll vahetu tulemus, kuid manifesti avaldamine ei olnud päris kasutu. FBI sai tänu vihjele Ted Kaczynskile jälile Veebruar 1996. Pärast manifesti ilmutamist Unabomber enam ei rünnanud, kuid FBI jätkas jahti. Napilt viis kuud pärast avaldamist sai FBI üliolulise vihje. Käitumisanalüütik Kathy Puckett oli heas tujus, kui ta astus koos UNABOMi agendi Joel Mossiga San Franciscos kohvikusse Max’s Opera. Blond FBI töötaja tervitas oma iseloomuliku laia naeratusega ülemust Terry Turchiet ja kolleeg Max Noeli, kes istusid kohviku keskel ühe laua ääres. Ta teadis, et tema ja Moss saabuvad paljutõotavate uudistega. Päev varem oli Kathy lugenud 23leheküljelist teksti, mis pani tal ihukarvad püsti tõusma. Selle oli saatnud David Kaczynski – mees, kes nägi sarnasusi tema venna Ted Kaczynski aastaid tagasi kirjutatud essee ja hiljuti lehes trükitud manifesti vahel. Kathy nõustus. Essee oli kirjutanud akadeemiline inimene ning see kattus ka manifestiga temaatiliselt, lahates industriaalühiskonna igavese ringi varjukülgi. Põrgumasinad, mida Ted Kaczynski ehitas, olid kõike muud kui tehnikaimed. Ta ostis materjale ehituspoodidest ja tegi lõhkeainet väetisest. Pommid asetati isevalmistatud puitkastidesse. © Sherrymain Pommid täis väetist ja lahtisi naelu Geiša kui nähtus tekkis 18. sajandil ning seda nimetust kasutati esialgu meeste kohta, kellele maksti, et nad tuleksid kõrgklassi korraldatud üritustele külaliste eest hoolitsema. Ajapikku võtsid selle ameti üle noored naised, kes osutusid meestest populaarsemateks. 1. Lõhkeaine tehti kemikaalidest Ted Kaczynski täitis terastoru kaaliumsulfaadi, kaaliumkloriidi, alumiiniumipulbri ja plahvatava ammooniumnitraadi ehk kemikaaliga, mida kasutati väetise tegemiseks. 2. Algeline mehhanism detoneeris pommi Isevalmistatud, metallist ja puidust tehtud vedrukonstruktsioon tagas selle, et hõõgniit läks kuumaks ja süütas torupommi sel hetkel, kui keegi postipaki avas. 3. Patareide numbrid eemaldati Elekter, mis ajas hõõgniidi kuumaks, pärines neljast üheksavoldisest patareist. Kaczynskile meeldis kasutada Duracelli patareisid, kuid ta eemaldas neilt metallkesta ja kraapis seerianumbrid maha. 4. Karp oli tehtud puidust Pomm, patareid ja käivitusmehhanism asetati puidust kasti, mille Kaczynski ehitas ise. Ta kasutas hikkoripuud – puud pähklipuuliste sugukonnast –, mis on USAs laialt levinud. 5. Naelu kasutati šrapnellina Karbi välisküljele liimis Kaczynski tavaliselt mitu kihti lainepappi. Selle väikestesse avadesse asetas ta naelad, mis lendasid igasse külge, kui torupomm plahvatas. Hiljem kasutas ta pommides šrapnellina ka purustatud mosaiikplaate. 6. Teip lisas jõudu Pommi mõju võimendamiseks mähkis Kaczynski puitkasti mitmesse teibikihti. Rohke teip andis pakkidele ebatavalise väljanägemise. Seetõttu kirjeldasid ellujäänud ohvrid saadetist kui „veidra välimusega pakki“. „Meil on uus kahtlusalune,“ ütles Moss, pannes lehed Turchie ja Noeli ette. „Mis see on?“ küsis Turchie. „Me arvame, et selle on kirjutanud Unabomber,“ vastas Kathy. „Hm, ma loodan, et on, Kath. Ma loodan, et see on meie mees. Minu arvates on see siiski kõigest virn pabereid, mitte millegi tõestus,“ nähvas Noel oma tavapärase skeptilisusega. Moss vaatas tungivalt Turchiet ja palus ülemusel essee läbi lugeda. Samal õhtul istus Turchie koos oma naise Joyga kodus diivanil. Poole silmaga telekast komöödiat vaadates töötas UNABOMi boss teksti läbi. Ühtäkki peatus tema pilk fraasil „inimvabaduse sfäär“. Ta tundis need sõnad ära: need seisid ka manifestis. Turchie vaatas oma naise poole ja hüüatas: „Joy, ma arvan, et me oleme leidnud Unabomberi.“ Kathy kohtus Tedi venna ja vennanaisega Laupäev, 17. veebruar 1996. Ted Kaczynski oli tuvastatud UNABOMi juhtumi kahtlusalusena nr 2416. Kathy Puckett koputas New Yorgis hotellitoa uksele, kus ta oli kokku leppinud kohtumise David Kaczynski ja tema naise Linda Patrikuga. Abielupaar näis ärevana, kui nad ukse avasid, kuid pärast lühiajalist lobisemist sulasid nad vaikselt ja hakkasid rääkima Ted Kaczynskist. Linda Patrik ütles, et oli end kuus kuud tagasi tabanud mõttelt, et Davidi vend võib olla Unabomber. See juhtus siis, kui ta oli lugenud artiklit pommitajast. Tema kahtlus süvenes, kui abielupaar luges ajalehest manifesti. Seejärel lasid nad Linda ühel eradetektiivist sõbrannal võrrelda manifesti Tedi esseega. Kui sõbranna nägi selgeid sarnasusi, võtsid David ja Linda ühendust FBIga. Paar ei suutnud aga uskuda, et Davidi vend võiks tõesti olla USA ohtlikem pommipanija. „Me peame teie vennast teada saama nii palju kui võimalik,“ ütles Kathy, kui märkas, et abielupaar on end soojaks rääkinud. David rääkis, et nad kasvasid üles Chicagos. Tema võrratult intelligentne vanem vend oli olnud abiprofessor California ülikoolis, enne kui kolis onni, mis asus väikese Lincolni linna lähedal Montanas. David aitas tal ehitada, kuid aegamisi oli Ted muutunud üha eraklikumaks ega soovinud lõpuks perega enam koos olla. „Ma ei kohtu sinuga kunagi ega soovi enam sinust ega teistest pereliikmetest kuulda,“ oli Ted hiljuti ühes kirjas vastanud, kui David soovis lihtsalt teada saada, kuidas ta end tunneb ja kas tal on kõik hästi. David Kaczynski andis FBI-le üle rohkem kui 50 kirja oma vanemalt vennalt ning Kathy viis need San Franciscosse. Ta oli juba täiesti veendunud, et Ted Kaczynski on Unabomber. FBI agendid uurisid Tedi onni Teisipäev, 20. veebruar 1996. Samal ajal kui osa UNABOMi meeskonnast analüüsis San Franciscos Tedi kirju, saatis Terry Turchie oma inimesed ka Montana osariiki Lincolni linna. Max Noel nägi välja kõige muu kui FBI agendina. Suuri jahisaapaid ja Wrangleri teksasid kandes saabus ta koos mõne teise agendiga Lincolni linna näpistava külma ja langeva lume kätte. Et mitte tähelepanu äratada, olid nad rõivastatud tõelisteks Montana maameesteks. Järgmistel nädalatel pidid nad piirkonnas maad kuulama ning kahtlusalusel silma peal hoidma. Ühe esimese asjana võtsid kolm agenti ette lühikese retke mööda kitsaid kruusateid metsa, kus asus Tedi onn. Kui nad jõudsid postkastide juurde, nägid nad, et ühel nendest seisis kulunud tähtedega nimi „Ted Kaczynski“. Lumega kaetud kruusatee viis metsa, kuid FBI agendid ei riskinud sellega, et oleksid kahtlusalusega kohtunud ja tema tähelepanu äratanud. Selle asemel hiilisid nad edasi piki metsast künkaharja, millest kohalik politseinik Jerry Burns oli rääkinud. Agendid lähenesid aeglaselt hütile, kuid ei näinud eriti palju, sest onn oli peidetud lumega kaetud okste taha. Ühendriikides jahiti mitut ohtlikku pommimeest Ted Kaczynski ei olnud ainus, kes oma pommidega Ameerika Ühendriikide elanikke terroriseeris. Seal möllas mitu saripommitajat. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mtea.jpg" sizes="(max-width: 300px) 100vw, 300px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mtea.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mtea-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mtea-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/mtea-75x75.jpg 75w" alt="" width="300" height="300" /> © Bettmann / Getty Images „Pöörased pommid“ rüüstasid suurlinna New Yorki kaks aastakümmet Nimi: George Metesky Pommide arv: 33 (22 plahvatas) Ohvrid: 15 vigastatut Aeg: 1940–1957 1940. ja 1950. aastail korraldas elektrik George Metesky New Yorgi kontserdikohtades, bussiterminalides ja raamatukogudes pommiplahvatusi, pälvides nime Hull Pommimees. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/jarka.jpg" sizes="(max-width: 300px) 100vw, 300px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/jarka.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/jarka-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/jarka-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/jarka-75x75.jpg 75w" alt="" width="300" height="300" /> © Alchetron.com Üliõpilane soovis USA kaardile pommitada naerunäo Nimi: Lucas Helder Pommide arv: 18 (5 plahvatas) Ohvrid: 6 vigastatut Aeg: mai 2002 20aastane üliõpilane oli 2002. aasta kevadel painatud ideest panna Kesk-Läände 18 pommi nii, et plahvatuste kohad moodustaksid USA kaardile naerunäo. Isetehtud pommidest plahvatasid siiski ainult viis. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimne-1.jpg" sizes="(max-width: 300px) 100vw, 300px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimne-1.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimne-1-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimne-1-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/01/viimne-1-75x75.jpg 75w" alt="" width="300" height="300" /> © Carolina Public Press Olümpiapommitaja soovis keelustada abordid Nimi: Eric Rudolph Pommide arv: 4 Ohvrid: 3 tapetut, 150 vigastatut Aeg: 1996–1998 Üks inimene sai surma ja 111 haavata, kui ta detoneeris 1996. aasta Atlanta olümpia ajal pommi Cetennial Olympic Parkis. Järgmisel kahel aastal pommitas ta kahte abordikliinikut ja üht geibaari, kuna oli abortide ja homoseksuaalsuse vastu. Vahistati 2003. aastal. Oht saada avastatud oli liiga suur ning seega ei hakanud Noel ja tema mehed piirkonda ise kaardistama, vaid nad kutsusid endale appi Jerry Burnsi. Burns, kes tundis kõiki metsa suvilaomanikke, korraldas kohtumise Tedi lähima naabri Butch Gehringiga, kes nõustus FBId abistama. Videokaamerat puusa varjus hoides kõndis Gehring ringi ja filmis, nii et FBI sai maastikust ülevaate. Gehring andis agentidele ka loa jälgida oma väikesest puumajast Tedi suvilat. Varjualusest oli neil binokliga vaade nii väikesele metsateele kui ka Tedi hütile, mis asus napilt 200 meetri kaugusel. Nüüd võisid nad kindlad olla, et Kaczynski ei lahku, uus pomm kaenla all. Tedi majale lähenemiseks suundus Noel ühel päeval koos Gehringi ja Burnsiga retkele. Noel, peas nokkmüts, mis kattis ta halle juukseid, luuras tähelepanelikult ringi ja jäädvustas endale mällu viimasegi detaili. Kahtlusalune oli hütis. Kui Gehringi koer äkki ühe hirve järele tormas, kargas uks lahti. Välja vaatas sale, rasvaste juuste ja metsiku habemega mees. „Hei, Teddy!“ hüüdis Gehring. Metslane noogutas vastumeeli ja sulges ukse. „Mu jumal, kas too ongi see, keda me oleme nii kaua taga ajanud?“ mõtles Noel. Fitz leidis otsustava tõendi Märtsi keskpaik 1996. Pärast FBI kohtumist Wanda Kaczynskiga uuris FBI ema ja poja kirjavahetust. Vihm trummeldas akende vastu. Väikeses ruumis istus FBI keelekspert Fitz. Ta oli jalad lauale tõstnud ja luges käsitsi kirjutatud kirja Tedilt emale, ent takerdus ühe lause juures: „You can’t eat your cake and have it too.“ See oli parafraas brittide kõnekäänust „You can’t have your cake and eat it too“ („Sa ei saa samal ajal kooki omada ja seda ära süüa“). Ted oli sõnade järjekorda muutnud, nii et eat tuli enne kui have . James oli sellist muudatust seni näinud ainult ühes kohas – Unabomberi manifestis! Lõpuks oli FBI-l käegakatsutav vihje, mis seostas Ted Kaczynski Unabomberi manifestiga. Nüüd tuli ta lihtsalt elusana kinni pidada. FBI meelitas Kaczynski hütist välja Kolmapäev, 3. aprill 1996. Eelseisva aktsiooniga seoses saadeti Montanasse üle 200 FBI agendi, eriüksuslase ja pommieksperdi. Max Noel oli UNABOMi juhtumite uurimisega seotud olnud alates 1979. aastast ning viimasel kolmel aastal oli agent juhtumi kallal töötanud täisajaga. Vähesed soovisid saripommitajale küüsi nii tuliselt taha saada kui tema. Nüüd oli Noelil koos teise FBI agendi ja politseinik Jerry Burnsiga au Ted Kaczynski vahistada. Täpselt kell 12 lahkus trio Butch Gehringi puumajast ja suundus Tedi hüti poole. Nad lootsid eraku hütist päris välja meelitada, kinnitades, et politseinik ja tema kaaslased olid tulnud krunti mõõtma. Unabomber ründas ikka ja jälle Ted Kaczynski läkitas vähemalt 16 isetehtud pommi ohvritele, kel polnud aimugi, et nad olid sattunud tema sihtmärgiks. Eriti tigedaks ajasid teda ülikooliprofessorid, kuid samuti langesid ta antitehnoloogilise ristiretke ohvriteks lennunduse ja reklaami spetsialistid. Pommide saatmine kestis kokku üle 17 aasta. 25. mai 1978Evanstone, Illinois Terry Marker, Northwesterni ülikooli töötaja, sai kergelt vigastada, kui avas Ted Kaczynski paki. 9. mai 1979Evanstone, Illinois John Harris, Northwesterni ülikooli üliõpilane, sai põletusi, kui sigarikarbiks kujundatud pomm õhku lendas. 15. november 1979Chicago, Illinois Chicagost Washingtoni suundunud lennuki pagasiruumis lõhkes kirjapomm. 12 reisijat said lämmatavast suitsust viga. 10. juuni 1980Lake Forest, Illinois United Airlinesi president Percy Wood sai vigastada, kui avas seest õõnestatud raamatu pealkirjaga „Ice Brothers“, kus oli pomm. FBI mõistis, et tegemist on saripommitajaga. 8. oktoober 1981Salt Lake City, Utah Utah’ ülikooli töötaja leidis kahtlase paki. Ülikoolilinnaku politsei kutsus pommieksperdid pakki kahjutustama. 5. mai 1982Nashville, Tennessee Vanderbilti ülikoolis vigastas üks sekretär kirjapommi avades käsi. 2. juuli 1982 Berkeley, California California ülikooli professor Diogenes Angelakos jäi talle saadetud pommi tõttu ajutiselt pimedaks ja kannatas parema käe vigastuste all. 15. mai 1985Berkeley, California Üks California ülikooli üliõpilane kaotas neli sõrme, kui liigutas eset, mida pidas raamatuks. Ese osutus pommiks. 13. juuni 1985Auburn, Wahington Üks lennukitööstuse Boeing töötaja avas paki ja leidis puukasti. Umbusklikuna puuris ta kasti väikese augu ja nägi sees torupommi. Kutsuti pommieksperdid. 15. november 1985 Ann Arbor, Michigan Michigani ülikooli psühholoogiaüliõpilane sai kirjapommi tõttu põletushaavu ja tema professor kaotas kuulmise. 11. detsember 1985Sacramento, California Hugh Scrutton sattus pommi ohvriks oma arvutipoe ees. Plahvatus purustas Scruttoni rindkere ja ta suri. 20. veebruar 1987Salt Lake City, Utah Gary Wrighti tabas pomm arvutipoe ees, kus ta töötas. Pommikillud puurisid Gary näkku ja ülakehasse, kuid ta jäi ellu. 22. juuni 1993Tiburon, California Geneetik Charles Epstein California ülikoolist kaotas kirjapommi tõttu kolm sõrme, murdis ühe käe ning kannatas väga tõsise kuulmiskahjustuse käes. 24. juuni 1993New Haven, Connecticut David Gelernter, Yale’i ülikooli arvutiteadlane, kaotas Kaczynski saadetud kirjapommi tõttu oma parema käe ning vigastas paremat silma. 10. detsember 1994North Caldwell, New Jersey Reklaamitegija Thomas Mosser sai surma, kui ta oma kodus kirjapommi avas. 24. aprill 1995Sacramento, California Gilbert Murray, California metsaliidu juht, hukkus pommiplahvatuses. Selleks puhuks, kui miski pidanuks valesti minema, oli metsa peidetud 50 spetsiaalselt treenitud valges maskeerimisülikonnas rünnakrühmlast. Lumi krigises saabaste all, kui mehed lähenesid. „Ted! Siin on Jerry Burns, USA metsateenistus,“ hüüdis politseinik, püüdes sel teel kindlustada, et Kaczynski ei teeks midagi kiirustades. Meestele vastas ainult vaikus, nii et nad astusid lähemale. „Ted! Me oleme siin, et heita pilk sinu piiritulpadele.“ Kõik jäi vaikseks, metsast oli kuulda ainult lindude häält. Mõne aja pärast aga avanes ootamatult uks ja sale figuur, tahm näol, astus hütist välja. „Ma pean oma mantli võtma,“ ütles Ted pärast seda, kui oli võõraid hetkeks kahtlustavalt vaadanud. Manifestis, mille Ted Kaczynski kirjutusmasinal tippis, nimetas ta internetti mõttetuks. © U.S. Marshals Manifest kurjustas tööstuse ja tehnoloogiaga Ted Kaczynski oli tehnoloogiaühiskonna äge vastane. Ta avaldas oma vaated pikas manifestis „Industrial Society and Its Future“, mille peamine sõnum oli kokku võetud juba esimeses lauses: „Tööstusrevolutsioon ja selle tagajärjed on inimkonnale olnud katastroof.“ Teoses rõhutas Kaczynski, et tänapäeva tööstusühiskond hävitab loodust ja piirab üksikisiku vabadusi. See sunnib inimesi masinatega kohanema, mitte vastupidi, ja selle tagajärjel ei suuda inimesed oma potentsiaali enam teostada. Tehnoloogiline areng muudab olukorra üha hullemaks. Näita rohkem Kaczynskil õnnestus siiski ainult ümber pöörata, enne kui Burns oma mõlemad käsivarred ümber Tedi põimis ja ta tagasi tõmbas. Samal ajal tõmbas Noel välja oma üheksamillimeetrise kaliibriga SIG Saueri püstoli. „FBI! Meil on selle hüti läbiotsimisorder,“ hüüdis Noel, näidates oma ametimärki. Ted Kaczynski nägu väljendas kerget hämmastust. Hütist leidsid FBI agendid hulganisti materjali pommiehituse kohta ja Tedi voodi alt piilus välja lõpetatud pomm. See oli valmis posti panemiseks. Mõni tund hiljem saabus kohale uurimise juht Terry Turchie. Tema töötajad särasid rõõmust. Pärast 18 aastat, kolme tapetut ja kokku 16 pommisaatmist oli see painajalik juhtum lõpuks otsas. Ühel FBI agendil olid pisarad silmis, kui ta oma bossi vastu võttis: „Viimaks on ta meil käes. See on Unabomber. Juhtum on lahendatud.“ Järelsõna. Ted Kaczynski tunnistas end oma kuritegudes süüdi alles 1998. aastal, pärast mida mõisteti talle kaheksa eluaegset vanglakaristust, võimaluseta tingimuseta vabastamisele. David Kaczynski ja Linda Patrik said ühe miljoni dollari suuruse pearaha FBI juhatamise eest Tedi jälgedele. Paar pakkus osa summast pommiohvritele ja leinajatele. Loe lisaks Lis Wiehl & Lisa Pulitzer Hunting the Unabomber, Nelson Books, 2020 Bryan Denson The Unabomber: Agent Kathy Puckett and the Hunt for a Serial Bomber, Roaring Brook Press, 2019 Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Ted Kaczynski: pommimees võitles tööstusühiskonna vastu" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-5-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-5-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-5-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kultuur Ted Kaczynski: pommimees võitles tööstusühiskonna vastu Ted Kaczynski: pommimees võitles tööstusühiskonna vastu Unabomber elas USA Montana osariigis umbes 11 m2 suuruses viletsas puuhütis.© Elaine Thompson /... by Troels Ussing 9. jaan. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Vallakirjutaja: „Ja minu najal vaid seisab see terve vald siin koos!“" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-4-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-4-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-4-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Vallakirjutaja: „Ja minu najal vaid seisab see terve vald siin koos!“ Vallakirjutaja: „Ja minu najal vaid seisab see terve vald siin koos!“ Tsaariaegne vallakirjutaja polnud hall paberimäärija, vaid mõnel pool oli... by Tõnis Türna and1 others 9. jaan. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Teadus eksiteel" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/magnetism-pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/magnetism-pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/magnetism-pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Leiutised Teadus eksiteel Teadus eksiteel Polnud sugugi haruldane, et Mesmeri patsiente tabas raviseansi ajal äge atakk.© Josse / Bridgeman ImagesSTINE OVERBYE JA BUE... by Bue Kindtler-Nielsen and1 others 9. jaan. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Gorbatšov võeti pantvangi" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-3-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-3-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/pre-3-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Poliitika Gorbatšov võeti pantvangi Gorbatšov võeti pantvangi 1985. aastal sai Mihhail Gorbatšovist Nõukogude Liidu liider. Ta soovis reformida diktaatorlikku riiki, kus inimeste elu läks... by Poul Siersbaek 8. jaan. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Segadused Estonia huku ümber" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/eesti25-pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/eesti25-pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/eesti25-pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Eesti Segadused Estonia huku ümber Segadused Estonia huku ümber Telekaader, millel usutakse paistvat päästetud kapten Avo Pihti nägu.© ScanpixHERKKI KUKK JA ALO LÕHMUS1. OKTOOBER 2021... by Herkki Kukk and1 others 8. jaan. 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kuidas kirjutasid roomlased?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/rooma-pre-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/rooma-pre-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/01/rooma-pre-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Tsivilisatsioon Kuidas kirjutasid roomlased? Kuidas kirjutasid roomlased? Vahatahvleid kasutati igapäevaste märkmete tegemiseks.© Naples National Archaeological MuseumBUE KINDTLER-NIELSEN1. OKTOOBER 2021 3 min read Roomas kirjutati... by Bue Kindtler-Nielsen 8. jaan. 2024 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Ted Kaczynski: pommimees võitles tööstusühiskonna vastu

Tule minevikku!

Ajakiri + digi

Digi

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool