Antiikne Kreeka oli mosaiik iseseisvatest linnriikidest, kes pidasid naabritega lõpu­tuid sõdu. Umbes 450. aastal eKr oli võim maal jagunenud kahe tugevaima linnriigi – Ateena ja Sparta – vahel, kes mõle­mad olid endaga ühendanud väiksemaid linnriike. Kahe suurvõimu vahel ootas aga oma võimalust veel kolmaski linnriik – Teeba. Linn, mis oli alates 6. sajandist eKr olnud Ateenaga pahuksis, seisis nüüd Boiootia 11 linnriigi liidu eesotsas.

Väljaspool Boiootiat oli Teebal olnud toetuse leidmisega raskusi. Kui Pärsia kunin­gas Xerxes I tungis 480. aastal eKr Kreekasse ja püüdis kogu Kreekat allutada, oli Teeba teda toetanud. Kõigi teiste kreeklaste silmis said teebalased seetõttu reeturi märgi. Ateenlased ja Sparta võitsid lõpuks ühiselt Xerxese, kuigi nende liit ei kestnud kaua. 404. aastal eKr lõppe­nud Peloponnesose sõjas, mis peeti Ateena ja Sparta vahel, olid edukamad spartalased ning nende linnriik oli sestpeale Kreeka võimsaim. Sellele kohale pürginud Teeba langes aga tähtsuselt teiseks.

Boiootiat kutsusid kreeklased sõja­jumal Arese tantsupõrandaks sealsete lausikute tasandike tõttu, mis olid lahingu­te löömiseks just nagu loodud. Samas oli neid pea võimatu kaitsta. Piisas üksnes sõjaähvardusest võimsalt Spartalt, et sundida Teebat ja kogu Boiootiat Spartaga liitu sõlmima.