Ootusäreva näoga mehed olid kogunenud Inglismaal Birminghami linnast läände jääva Coneygree söekaevanduse juurde. Kaevanduse omanik, Dudley lossi parun, olevat hankinud endale seninägematu masina. Oli aasta 1712.

Masina oli ehitanud Inglise leidur ja sepp Thomas Newcomen ning sellega pidanuks lõppema kaevurite igavene nuhtlus – üleujutused maa-alustes käikudes. Mehed vaatasid 9,5 meetri kõrgust ja 20 tonni raskust tehnikaimet, mis koosnes ahjust koos katlaga, kolvist ja tohutu pikast vardast, samal ajal kui katlakütjad katla all ahju tuld tegid. Korstnast hakkas välja popsuma musta suitsu ja peagi ärkas masin otsekui ellu. See köhis ja ähkis ning popsutas, kuni ootamatult liigahtas suur kolb. Liikumine kandus üle 6 meetri pikkusele vardale, mis kandis jõu edasi kaevanduse veepumpadele.
Mehed jäid ammuli sui masina rütmilisi liikumisi vahtima. Nende imestuseks hakkaski torudest, mis ulatusid peaaegu 50 meetri sügavusele kaevandusse, vesi välja voolama. Iga viie sekundiga pumpas masin välja 56 liitrit vett – see tähendas üle 600 liitri minutis.

Keegi polnud kunagi varem suutnud nii suurest sügavusest vett üles pumbata ja ammugi mitte nii palju.