Miski ei valmistanud Läänemere Taani ja Saksamaa ranniku elanikke ette selliseks üleujutuseks, mis neid 1872. aasta novembris tabas. Surid sajad inimesed ning merre uhuti lugematul arvul taluhooneid, ent vee rünnak oli kõigest katastroofi algus.
© Ullstein Bild Dtl. / Getty Images
ANDREAS ABILDGAARD
1. MAI 2021
Ühel 1872. aasta novembripäeval tuli Ane Pedersdatter tööle Jens Larseni tallu Taanimaal Falsteri saarel. 26aastane naine oli varem töötanud lähedases Bøtø kandi talus ja tal oli ümbruskonnas hea töölise maine.
Ane isa oli surnud tuberkuloosi peagi pärast tüdruku leeritamist. Sestsaadik oli vallaline neiu piirkonna taludes leiva hankimiseks tööd rabanud. Jens Larseni talus algas tema tööpäev varahommikul lehmade lüpsmisega. Ane oli laudatalitustega harjunud ja kohanes uues kohas kiiresti.
Igal hommikul tõusis Ane kell 5 ning pani kiirustades riidesse. Tavaliselt kuulis ta juba siis laudast lehmade kannatamatut ammumist, kuid sel kolmapäeval, 13. novembril, ei olnud miski nii nagu tavaliselt. Äge idatuul sakutas kõvasti taluhoone katust ja kogu õu oli vee all. Läänemeri oli üle kallaste tõusmas.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud