Ühel 1872. aasta novembripäeval tuli Ane Peders­datter tööle Jens Larseni tallu Taanimaal Falsteri saarel. 26aastane naine oli varem töötanud lähedases Bøtø kandi talus ja tal oli ümbruskonnas hea töölise maine.

Ane isa oli surnud tuberkuloosi peagi pärast tüdruku leeritamist. Sestsaadik oli vallaline neiu piirkonna taludes leiva hankimiseks tööd rabanud. Jens Larseni talus algas tema tööpäev varahommikul lehmade lüpsmisega. Ane oli lauda­talitustega harjunud ja kohanes uues kohas kiiresti.

Igal hommikul tõusis Ane kell 5 ning pani kiirustades riidesse. Tavaliselt kuulis ta juba siis laudast lehmade kannatamatut ammumist, kuid sel kolmapäeval, 13. novembril, ei olnud miski nii nagu tavaliselt. Äge idatuul sakutas kõvasti taluhoone katust ja kogu õu oli vee all. Lääne­meri oli üle kallaste tõusmas.