Tule minevikku!

Tugevad naised rikkusid keskaja norme Neitsist väejuht, naissoost laenuhai ja üksikemast menukirjanik. Pimedal keskajal leidus võimekaid naisi, kes naeruvääristavad meie ettekujutust selle ajastu rangetest soorollidest. © Hulton Archive/Getty Images THERESE BOISEN HAAS 1. MÄRTS 2020 3 min read Margrét arvatakse olevat ka harukordselt oskuslikult nikerdatud viikingi malenuppude ehk nn Lewise malenuppude võimalik autor. Need on välja pandud Briti rahvusmuuseumis. © CM Dixon Heritage-Images / Imageselect Islandi kunstnik hämmastas maailma Kaugel põhjas edestas üks naine kõiki oma meessoost konkurente – ühelgi neist polnud samasugust käeosavust. Keskajal oli enamik käsitöölisi mehed. Üks erand oli Islandi Margrét hin haga ehk Margret Oskuslik. Reykjavíki lähedal asuva Skálholti piiskopkonnas ühe preestri abikaasaks olnud Margrét oli 13. sajandi algul kogu Islandi tähtsaim käsitööline. Morsakihvadest suutis ta nikerdada kõike ja tema klientuur koosnes Islandi juhtivatest meestest. Teda mainitakse piiskop Páli saagas, mis on pärit 13. sajandi algusest. Naist kiidetakse seal taevani. „Margrét valmistas kõike, mida piiskop Pál soovis,“ tõdetakse saagas. Pál tellis morsa- ja vandliluust peapiiskopisaua, mille naine lõikas nii meisterlikult välja, et keegi polevat Islandil varem sellesarnast näinud. Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/2-6.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/2-6.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/2-6-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/2-6-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/2-6-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/2-6-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/2-6-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Jeanne d’Arc sai Prantsusmaa kangelannaks Saja-aastase sõja ajal. © Time Life Pictures / Getty Images Teismeline päästis Prantsusmaa Ilma igasuguse sõjalise väljaõppeta nooruke tütarlaps, 17aastane Jeanne d’Arc juhtis 1429. aastal Orleansi linnas Prantsuse väe võidule Inglise vägede üle. Jeanne d’Arci sõnul olevat pühakud ja peaingel Miikael talle jumalikes ilmutustes avaldanud, et tal tuleb aidata Prantsusmaa kuningat võitluses vaenlastega. Imekombel õnnestuski teismelisel mitte ainult lasta end kuningale esitleda, vaid teda ka veenda, et ta on kuninga päästja. Karismaatiline Jeanne polnud veel isegi ratsutama õppinud, kui ta suundus täisrelvastuses pühast missioonist sütitatuna Orleansi ja vabastas koos 3500 sõduriga linna, mida oli seitse kuud piiratud. Jeanne d’Arci tõeline talent seisnes võitlusvaimu äratamises kuninga sõjaväes, kus ta kõneles pühast sõjast. Kui inglaste liitlased burgundlased 1430. aastal Jeanne d’Arci kinni võtsid, sai ta väitest, et talle on osaks saanud jumalik ilmutus, üks eluohtlik süüdistuspunkt. Saamaks lahti üliohtlikust vaenlasest, mõistsid inglased Jeanne d’Arci süüdi ketserluses ning põletasid ta tuleriidal. Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/3-5.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/3-5.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/3-5-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/3-5-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/3-5-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/3-5-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/3-5-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Briti naised säästsid raha ise õlut pruulides, kuid vähesed tegid seda suures mahus. © Shutterstock Õlu tegi Emma sõltumatuks Õllepruulimine oli keskaegses Euroopas naiste töö, kuid enamik neist valmistas seda siiski üksnes oma pere tarbeks. 14. sajandi Inglismaal tegi Emma Kempstere karjääri suures mahus õlut pruulides. Tema pruulikoda Brigstocki linnas 125 kilomeetrit Londonist põhjas oli nii populaarne, et Kempstere hakkas varustama kogu naabruskonda. Õllemüügiga elatas ta end ise ära ega vajanud meest, kes teda ülal peaks. Kirjalike allikate järgi jäi pruulmeister vallaliseks ning tema jäljed kaovad 1350. aasta katku järel. Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/4-4.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/4-4.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/4-4-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/4-4-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/4-4-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/4-4-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/4-4-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © DEA /A. Dagli Orti / Getty Images Nutikas aadlidaam oskas raha teha Itaalia linnriigid olid 14. sajandil pidevalt üksteisega sõjajalal. Ärivaistuga inimestele võis see pakkuda teenimisvõimalusi. Flora Grimoldi oli andekas ja hea ninaga naine. Ta omas maja Bergamo linnas, ning kui ta abikaasa suur ja jõukas perekond sõja eest sinna põgenes, lubati neil – sobiva tasu eest loomulikult – seda maja üürida. Naise andest vaimustununa lasi sinjoore Grimoldi Floral hallata kogu oma omandit. Nõnda juhtuski, et naine alustas liigkasuvõtmist ehk suure intressiga laenu andmist, mida kirik taunis. Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/5-1.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/5-1.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/5-1-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/5-1-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/5-1-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/5-1-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/5-1-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Christine de Pizani on kujutatud tema teoses „Raamat naiste linnast“. © The British Library Board Ka keskaja J. K. Rowling oli üksikema Euroopa esimene professionaalne naiskirjanik saavutas suure populaarsuse ja julges oma raamatuis naiste eest välja astuda. Christine de Pizan kasvas üles Prantsuse õukonnas, kus tema isa oli astroloog. Isa õpetas tütart endasse uskuma. Kui Christine’i isa ja hiljem ka tema abikaasa katku surid, läks Christine’il isa õpetatut vaja. Kolme lapse ainsa ülalpidajana pidi ta samamoodi nagu tänapäeva „Harry Potteri“ autor J. K. Rowling otsima endale elatusallika. 1394. aastal saatis ta seetõttu oma kirjatöö näited Prantsuse õukonda. Luuletused võeti hästi vastu ja de Pizanist sai peagi Prantsuse kuninganna eelistatud poeet. Euroopa esimene täiskohaga naiskirjanik oli erakordselt populaarne. Oma esimese kuue tööaasta jooksul avaldas ta 16 raamatut ja rajas skriptooriumi, kus tema teoseid illustreeriti ja ümber kirjutati ning seejärel müüdi kuningakodadele kogu Euroopas. Raamat “Le Trésor de la Cité des Dames” (“Naiste linna aare”) oli populaarne ka veel 17. sajandil. Kirjanik kaitses oma sugu Christine de Pizani kuulsaim teos on „Le Livre de la Cité des Dames“ („Raamat naiste linnast“). Selles teoses vastab ta arvukatele meeskirjanikele, kes läbi aegade olid naisi nimetanud „kõige kurja juureks“. Teoses loetleb ta mõned ajaloo suurimad naised: Kreeka poeet Sappho, neitsi Maarja, Kaunis Helena. Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/6-1.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/6-1.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/6-1-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/6-1-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/6-1-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/6-1-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/6-1-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> © Shutterstock Tahumatu naine viibutas haamrit Keskaegsed sepad olid enamasti tugevad ja räpased mehed, välja arvatud üks Inglise sepp Muriel. Ajaloolased ei tea temast suurt midagi, ainult seda, et naine tunnistas millalgi 1275. ja 1329. aasta vahel üles varguse ja pöördus seejärel varjupaiga saamiseks Northamptonshire’i kirikusse, mis asub üle 100 kilomeetri Londonist põhjas. Karistuse vältimiseks pages ta lõpuks Prantsusmaale. Kas Muriel jätkas hobuseraudade ja äkete sepistamist ka Prantsusmaal, pole paraku teada. Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/7.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/7.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/7-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/7-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/7-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/7-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/7-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Akvitaania Eleanor on teise tuntud ristisõdalase, Richard Lõvisüdame ema. © Heritage Images / Getty Images Kuninganna juhtis püha sõda Vähestel inimestel on olnud niivõrd seiklusrikas elu kui Akvitaania Eleanoral. Temast sai 15aastasena Prantsusmaa kuninganna ning 10 aastat hiljem läks ta koos oma abikaasa Louis VII-ga ristiretkele Jeruusalemma. Eleanor soovis lahinguis relva välja tõmmata ja lahinguväljal ka sõjaväge juhtida. Eleanori ja kuninga abielu aga ei olnud tugev ning lagunes Teise ristisõja ajal lõplikult. Naine lasi ennast lahutada ja abiellus hilisema Inglise kuninga Henry II-ga. Pärast mehe surma valitses Eleanor Inglismaad. Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/8.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/8.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/8-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/8-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/8-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/8-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/8-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Hildegard leiutas ka keele lingua ignota. Muide, sõna „inimene“ on selles keeles Inimois. © Zvonimir Atletic / Alamy / Imageselct Supernunn nuhtles keisrit Kui aadlinaine soovis sunnitud abielu ja keskaja eluohtlikke sünnitusi vältida, oli tema ainus alternatiiv minna nunnaks. Kloostri kaitsvate müüride taga said naised ennast harida ning saada isegi kloostri juhiks. Bingeni Hildegard ületas kõiki oma kaasõdesid. Ta asutas isikliku kloostri, kirjutas meditsiiniõpikuid ning andis nõu paljudele Euroopa monarhidele. Kui aga Saksa-Rooma keiser Friedrich I määras 1160. aastal vastupaavsti, kirjutas Hildegard talle: „Te olete käitunud kui loll.“ Näita rohkem <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/9.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/9.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/9-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/9-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/9-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/9-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2024/03/9-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Abikaasat abistav naine oli Euroopa turuplatsidel tavaline vaatepilt. © Leemage / Getty Images Lesk ületas abikaasat Keskajal aitas kogu perekond mehe tegevusele kaasa, olgu too apteeker, puusepp või hulgikaupmees. Paljud naised said seetõttu oma abikaasa töös väljaõppe ning võisid äri üle võtta, kui peremees suri. Ärileski aktsepteeritigi keskaegses Euroopas üldjuhul eeldusel, et nad oma mehe tööd oskasid. Vastasel juhul pidid naised aasta pärast abikaasa surma oma äri maha müüma või selle täiskasvanud pojale üle andma. Mõnel lesel ilmnes lausa silmapaistev kauplemisanne, mille abil nad ületasid oma abikaasa saavutusi. Inglismaalt Coventryst pärit Margaret Russel oli üks nendest. Ta sai püstirikkaks, pidades hulgikauplust, mis importis kaupu Hispaaniast. Dokumentide järgi tõi üks tema laev kaupu 800 naela väärtuses, mis 14. sajandil vastas 170 käsitöölise aastapalgale. Näita rohkem Naised varustasid sõjaväge Sõda oli keskajal meeste pärusmaa, kuid naised mängisid sõjaväe varustamises üliolulist rolli. Enne pikki sõjakäike osteti suures koguses relvi, raudrüüsid ja hobuseriistu. Mitme Inglise kirjaliku allika järgi pakkusid neid kaupu sageli just naiskäsitöölised. Näiteks võib ühelt 13. sajandist pärit kviitungilt lugeda, et Mariot de Ferars müüs 75 naela eest sadulaid ja turviseid kuningas Edwardi sõjaväele. Kui Inglise kuningas 1301. aastal Šotimaale tungis, tarnis üks naine nimega Dynoisia la Roura rattaid rohketele vankritele, mis kandsid tonnide viisi sõjaväe varusid. Inglaste kardetud pikkvibudele valmistasid nööre sageli naised. Üks 1467. aastast pärinev aukiri näitab, et Elizabeth Baker Yorkist kuulutati kuningakoja vibunööridega varustajaks Edward IV sõjaväe tarvis Rooside sõja ajal. Bettina kana ravis kõike Ainult vähestes Euroopa maades lubati keskajal naistel töötada ars medica ehk arstikunsti alal. Paljudest said selle asemel aga hoopis tervendajad. Üks edukamaid oli Gandino Bettina Põhja-Itaaliast. Üks lastetu naine sai Bettinalt muu hulgas sellise nõuande: „Võta rasvane kana, lisa pisut nelki, ingverit, pipart, safranit ja puhast vett. Kui see on valmis, joo vedelikku.“ Kui supp ei aidanud, oli Bettinal varuks veel nõuandeid, mis pidid kaasa aitama naise kiirele rasestumisele. „Valmista segu mündist ning kuivatatud ja tükeldatud küülikumunanditest. Söö seda punase veiniga ja mine voodisse.“ 1360. aastal oli arstiabist tõsine puudus, kuna katk oli hävitanud 25 protsenti Euroopa inimestest. Seetõttu sõitis mõni Bettina patsient maha 70–80 kilomeetrit, et talt head nõu saada. Ühel tummal härral Bresciast kästi panna keedetud ja veel kuum kana pea peale ning juua mündist, kuivatatud nisust, safranist ja kirikakardest keedetud eliksiiri. Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Unustatud sõdurid Lätimaal toimunud Kuramaa koti lahingutes" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/pre-7-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/pre-7-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/pre-7-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Lahingud Unustatud sõdurid Lätimaal toimunud Kuramaa koti lahingutes Kuramaa lahingud: unustatud sõdurid Üle 10 000 skandinaavlase võitles Natsi-Saksamaa poolel. Paljud neist kaotasid elu Lätimaal Kura poolsaarel, kus taani,... by Esben Mønster-Kjær and2 others 1. märts 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Tugevad naised rikkusid keskaja norme" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/pre-8-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/pre-8-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/pre-8-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Keskaeg Tugevad naised rikkusid keskaja norme Tugevad naised rikkusid keskaja norme Neitsist väejuht, naissoost laenuhai ja üksikemast menukirjanik. Pimedal keskajal leidus võimekaid naisi, kes naeruvääristavad meie... by Therese Boisen Haas 1. märts 2024 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Kas kiviajal sai Inglismaale jalgsi?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/Doggerland-pisifoto-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/Doggerland-pisifoto-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/Doggerland-pisifoto-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Kas kiviajal sai Inglismaale jalgsi? Kas kiviajal sai Inglismaale jalgsi? Kas on tõsi, et Põhja-Euroopa oli Inglismaaga maismaaühenduses veel kiviajalgi? © William E. McNulty /... by Imeline Ajalugu 9. juuli 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Mis oli idaindialane?" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/idaindialane-pisifoto-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/idaindialane-pisifoto-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/05/idaindialane-pisifoto-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Mis oli idaindialane? Mis oli idaindialane? Kas idaindialane oli laevatüüp või öeldi nii kõikide nende laevade kohta, mis Aasia vahet sõitsid? © Bridgeman... by Imeline Ajalugu 8. juuli 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Viikingiaegse Lõuna-Eesti elanikud vahetasid kopranahku araablaste hõbeda vastu" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/07/kobras-600-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/07/kobras-600-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/07/kobras-600-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Arheoloogia Viikingiaegse Lõuna-Eesti elanikud vahetasid kopranahku araablaste hõbeda vastu Kopranahad hõbeda vastu Bagdadis valmistatud hõbemündid Rõuge linnamäel © Shutterstock MAURI KIUDSOO 5. JUULI 2023 3 min read Rõuge linnusasulas... by Mauri Kiudsoo 5. juuli 2023 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Hitler käskis puudega inimesed hukata" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/600-5-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/600-5-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2023/06/600-5-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Hitler käskis puudega inimesed hukata Hitler käskis puudega inimesed hukata Natsid arvasid, et puudega inimesed ei peaks lapsi saama, sest nende geenid reostavad aarja rassi.... by Andreas Ebbesen Jensen & Andreas Abildgaard 4. juuli 2023 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Tugevad naised rikkusid keskaja norme

Islandi kunstnik hämmastas maailma

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool