Soome arheoloogid kaevasid 1968. aastal lahti ühe sõdalasehaua ning nägid segadusse ajavat pilti. 10. sajandi paiku maetud sõdalane oli tüüpilistes ajastu­kohastes naiserõivastes, ent hauda olid pandud ka relvad, mida eksperdid seostavad siiski meeste matmistavadega. Arutleti selle üle, kas tegemist oli topelthauaga, millesse olid ühtaegu maetud nii mees kui ka naine, või kuulusid leitud luud naissõdalasele.

Luude uus analüüs näitas, et lahkunu oli sündinud mehena, kellel oli üks lisa­kromosoom, ning seetõttu olid tal eluajal tõenäoliselt tavapärasest tagasihoidlikumad mehelikkuse tunnused ja suuremad rinnad. Riietuse järgi võib järeldada, et see inimene pidas end naiseks, ent täitis samal ajal siiski ka mehe rolli sõjamehena. Hoolimata sellest, et sõdalasel olid naiselikud jooned, pole ühtegi märki sellest, et ta olnuks diskrimineeritud.

„Maetud isik oli ilmselgelt kogu­konnas kõrgesti austatud liige,“ selgitas Turku ülikooli arheoloog Ulla Moilanen. Tema öeldut toetavad ka hauda kaasa pandud arvukad hinnalised ehted ja relvad.