Postimehes kirjutati, et vanast talu­majast ümber ehitatud kahekorruselise hoone keldris asus fotolabor, üleval hoiti sajanditevanuseid kirste, laudu, toole, muusikariistu, vaipu, põllutööriistu jm.

Vanim eksponaat oli umbes 1700. aastal valminud kirst.

Muuseumi direktori Merike Langi sõnul oli see vabaõhumuuseumi kõigi aegade üks rängimaid põlenguid. „Nii põleb meie ajalugu, mida ei ole võimalik enam taastada,“ sõnas ta.

Põleng kestis seitse tundi ja kustutus­­töid häiris veepuudus. Muuseumi hooned ja vara olid kindlustamata nagu kõikides teisteski Eesti muuseumides.

Vabaõhumuuseumi ajalugu on olnud silmatorkavalt põlengurohke. 1963. aasta aprillis põlesid Köstriaseme talu kaks aita ja 1967. aasta augustis Kutsari talu saun. 1969. aasta märtsis süttis haldushoone, hävisid 200 eksponaati ning dokumentatsioon. 1978. aasta aprillis põlesid Eisma ja Vergi küla võrgukuurid, 1984. aasta aprillis hävisid tules Sassi-Jaani rehielamu ning ait.

1987. aasta veebruaris süttis Kolga talu laut-ait ning 19. augustil 1991 sajandivanune hiidlaste rändpüügimaja. 1994. aasta aprillis põlesid Kutsari talu ning 1996. ja 1997. aastal Liberty suvemõisa kõrvalhooned.

Tulekahjusid on olnud ka pärast 1997. aasta fondihoidla hävingut, näiteks 2001. aastal põles maha Kutsari talu ning 2015. aastal süttis ühe hoone rookatus.