Viikingite laia ja kumera kerega kaubalaeva nimetati knorriks ning usutakse, et just see alus inspireeris laevaehitajaid, kes 10. ja 11. sajandil lõid keskaja kõige edukama kaubalaeva – koge.

Nagu knorril, oli ka koge kere ümar, lai ja suuteline püsti püsima ka karmil merel. Vanim tekst, mis mainib koget, on friisikeelne ja pärineb 948. aastast. Teadlased ei usu, et laev on hollandlaste leiutis, vaid arvavad, et see on pigem pika arendusprotsessi tulemus, kuhu on kaasatud saksa, friisi ja taani laevaehitajad.

Knorri üks puudusi oli laeva kaetud lastiruumi puudumine. Hinna­lisi esemeid pidi hoidma lahtiselt, mis esitas suuri nõudmisi nende pakkimisele. Suure kaetud lastiruumiga koge lahendas selle probleemi ning ületas peagi tõhususe poolest kõiki teisi laevu Läänemerel.