Tüse part vallutas Läänemere

© Shutterstock

JANNIK PETERSEN

02. JAANUAR 2021

Viikingite elegantsete pikklaevadega võrreldes oli rahulikult lainetel ulpiv koge kui kogukas part. Sellegipoolest tegi see kohmakas kaubalaev 12. sajandil Läänemerele ilmudes laevanduses revolutsiooni. Oma vägeva lastiruumiga andis koge Saksa Hansa Liidule põhjamaades kaubaveomonopoli.

Laevaehitajad laenasid viikingitelt

Viikingite laia ja kumera kerega kaubalaeva nimetati knorriks ning usutakse, et just see alus inspireeris laevaehitajaid, kes 10. ja 11. sajandil lõid keskaja kõige edukama kaubalaeva – koge.

Nagu knorril, oli ka koge kere ümar, lai ja suuteline püsti püsima ka karmil merel. Vanim tekst, mis mainib koget, on friisikeelne ja pärineb 948. aastast. Teadlased ei usu, et laev on hollandlaste leiutis, vaid arvavad, et see on pigem pika arendusprotsessi tulemus, kuhu on kaasatud saksa, friisi ja taani laevaehitajad.

Knorri üks puudusi oli laeva kaetud lastiruumi puudumine. Hinna­lisi esemeid pidi hoidma lahtiselt, mis esitas suuri nõudmisi nende pakkimisele. Suure kaetud lastiruumiga koge lahendas selle probleemi ning ületas peagi tõhususe poolest kõiki teisi laevu Läänemerel.

Purjed viisid laeva edasi

Suurimate kogede (u 25 x 8 m) purjede kogupindala oli 200 m2 ning nende abil ületas laev Läänemere kiirusega 6 sõlme ehk u 11 km tunnis.

© SOL90 / Shutterstock

Lastiruum oli tolle aja kohta tohutu

Suurimate laevade teki all sai tünnides hoida 200 tonni soolaheeringat. Sool, karusnahad ja rauamaak olid samuti kogede sagedaseks lastiks, kui need võtsid kursi näiteks Lübeckisse.

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress