Ühel 1922. aasta oktoobripäeval sattus 16aastane kanadalanna Idris Hall lehte lugedes kuulutuse peale, milles öeldi: „Taibukas põlvpükstes ja kauni näolapiga noor naine võib saada selleks õnnelikuks inimeseks, kes reisib ümber maailma.“ Kuulutuse oli lehte pannud Walter Wanderwell. Idris luges tema kuulutust Prantsusmaal Nice’is tütarlastekoolis, kus ta oli elanud sellest ajast saadik, kui tema isa 1917. aastal Ypresi all langes. Idris oli koolist tõsiselt tüdinud ja igatses mujale.

Walter Wanderwell oli Poola päritolu ameeriklasest seikle­ja, kes vajas prantsuse keelt kõnelevat assistenti oma suurele ekspeditsioonile, mis pidi autoga sõites maakerale tiiru peale tegema. Walter kavatses selle ekspeditsiooniga osa võtta võistlusest, mille pidi võitma see, kes jõuab enne järgmist maailmanäitust kolme aasta pärast Detroitis autoga läbi sõita kõige rohkem riike. Võistlusel osales kaks meeskonda. Teises meeskonnas, mis parasjagu Põhja-Aafrikas ringi sõitis, oli üheks autojuhiks Walter Wanderwelli abikaasa Nell.

Kolme, kunagi kiirabiautona kasutatud Ford T-ga sõitis Walter Wanderwelli võistkond Detroitist Ameerika ida­rannikule, kust nad reisisid laevaga Euroopasse. Nüüd olid nad jõudnud Nice’i, kust plaanisid alustada oma suurt ümbermaailmareisi. Wanderwell teadis, et vajab reisil mitme­külgset abilist – kedagi, kes oskaks teha pisiremonti ning võiks ka juhtida reisikraamiga koormatud varuautot. Sellega abilise ülesanded veel ei piirdunud. Enda ümber­maailmareisi finantseerimiseks filmis Walter reisi ja näitas filmilõike tasu eest publikule. Filmikaadrite paeluvamaks muutmiseks oligi tal tarvis pilkupüüdva välimusega naist, keda kaamera armastaks ja kes inimestele meeldiks.