Tule minevikku!

Üks päev antiikses Ateenas Ateena oli suur linnriik, kus kodanikuõigused olid ainult vabadel meestel. Nemad moodustasid väikese osa rahvastikust, kuid otsustasid kõige üle. Võõramaalastest töölised ja orjad pidid nende heaks töötama ning naised lukustati siseruumidesse. © Look and Learn / Bridgeman Images NIELS-PETER GRANZOW BUSCH 12. VEEBRUAR 2021 3 min read Tere tulemast Ateenasse aastal 416 eKr! Päike polnud veel koitnud, kui poeet Melanthios tõusis mõmisedes oma voodist. Nii nagu suurem osa Ateena kodanikke, virgus ta alati vara, et päevavalgust täielikult ära kasutada. Täna tõusis lugupeetud tragöödiakirjanik aga eriti aegsasti, kuna teda ootas asjatoimetus, mis pidi igal juhul saladusse jääma. Poeet haudus nimelt kättemaksu ning just täna pidi see teoks saama. Kiiresti mähkis 50aastane Melanthios ennast oma kitooni, mida ta kasutas öösel tekina, ja kutsus orjatüdruku Athanasia. Tüdruku oli ta mõne kuu eest odavalt ostnud ja rõõmustanud soodsa pakkumise üle, kuid peagi avastas poeet odava hinna põhjuse. Müüja oli vandunud, et plika oli orjaks võetud Melose (Milos) saarel, kuhu ateenlased olid paari aasta eest karistusretke sooritanud. Kui Melanthios koju jõudis, ostu lähemalt uuris ja tüdrukuga ka rääkida proovis, tõi see kuuldavale nii võimatu murdekeele, et arvatavasti pärines too hoopis kuskilt kolkast Kreeka maismaa edelaosas. Sageli ei saanud Melanthios orjatari jutuvadast mõhkugi aru. Ka nüüd, kui orjatüdruk saabus maja meesteossa andrōn , kus Melanthios magas, pidi poeet talle pooleldi žestide abil selgeks tegema, et soovib süüa. Aga mõnes mõttes oli see praegu isegi parem kui rääkimine. Maja ülemisel korrusel magas Melanthiose naine, keda oli parem mitte üles äratada, et vältida tüütuid küsimusi. Orjatüdruk taipas seekord õnneks lennult, mida vaja, ja serveeris pärast seda, kui oli mehe ööpoti otse õue tühjendanud, talle eine. See koosnes ainult vähesest leivast, mida Melanthios veini sisse kastis. Peagi kiirustas ta majast välja. Varsti on Ateena ärganud ja selleks ajaks pidi tal tegu tehtud olema. © Shutterstock Laevad ja hõbe tegid Ateenast võimsa linnriigi Ateena kuldajastu algas pärast pärslaste esimest katset vallutada Kreeka linnriigid aastal 490 eKr. Seepärast koondas Ateena Egeuse mere saartel ja rannikul asuvad linnad liitu, mida teatakse Ateena Mereliiduna, aga ka Delose Liiduna, sest liidukassa asus Delose saarel. Põhimõtteliselt olid kõik liitlased võrdsed, kuid 454. aastal eKr viidi liidukassa Ateenasse ja Ateena kuulutas ennast liidu juhiks. Sõjategevuseks vajalikke laevu andsid ainult tähtsad liidu liikmed, teised tasusid laevade eest kindla summa. Samal ajal sai Ateena Laureioni kaevandustest palju hõbedat. Selle kõige eest ehitasid ateenlased tohutu laevastiku. Needku jumalad Aristophanest! Viimasel öötunnil kell 5.00–6.00 Melanthios elas majas, mis paiknes Ateena turuplatsist agoraast täpselt lõunas. Agoraa polnud aga sugugi tema sihtkoht sel varahommikul, kui ta mööda linnatänavaid ruttas. Ta soovis minna hoopis Skambonidaisse, ühte Ateena tihedamini asustatud linnaossa. Seal seisid viletsad majad külg külje kõrval piki kitsaid käänulisi tänavaid. Melanthios oli selles linna põhjapoolses osas käinud õige harva ning pimedas üldse mitte. See hirmutas teda. Melanthios sundis ennast keskenduma ülesandele, oma kättemaksule. Kõik oli alanud viis aastat varem, kui komöödiakirjanik Aristophanes oli võitnud teise koha komöödia „Rahu“ eest ühel Ateena suurimal festivalil, dionüüsial. Selles komöödias viskas Aristophanes nalja Melanthiose justkui puuduva luuleande üle, pilkas tema suurt söögiisu ning himu noorte tüdrukute järele. Komöödiakirjanik nimetas Melanthiost isegi kalaturu mühkamiks ning süüdistas teda ja tema venda kitse järele lõhnavates kaenlaalustes. „Sülitage neile näkku!“ karjusid näitlejad näidendis, mis meelitas ligi suure hulga publikut. Sestsaadik pidasid kõik Melanthiose selja taga peenikest naeru, isegi tema lähimad sõbrad. Ja nüüd liikus kuuldus, et Aristophanes kirjutab uut komöödiat, kus Melanthios on taas ohvriks valitud. Seetõttu oli tragöödiakirjanik otsustanud oma vihavaenlasele needuse peale panna. See nõudis aga professionaalse maagi abi ning ühe seesuguse poole ta teel oligi. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised.jpg" sizes="(max-width: 2200px) 100vw, 2200px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised.jpg 2200w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-300x208.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-1024x709.jpg 1024w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-768x532.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-1536x1064.jpg 1536w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-2048x1419.jpg 2048w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-600x416.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-750x520.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised-1140x790.jpg 1140w" alt="" width="2200" height="1524" /> Ateena naistele oli kodu peaaegu vangikong. Neil ei lubatud ilma saatjata majast lahkuda ja nad elasid oma kodus üksnes kindlates ruumides. © Shutterstock Kodu oli vangla Ateena mehed kartsid kõige rohkem seda, et nende naised puutuvad kokku teiste meestega. Ise harrastasid nad sageli abieluvälist seksi ning kahtlustasid seetõttu, et nende naised võivad teha sedasama. Abielu tähendas peamiselt järeltulijate saamist ja laste tõupuhtust ei tohtinud kuidagi kahtluse alla seada. Seetõttu ei lubatud Ateena naistel majast lahkuda ilma saatjata, kes neil silma peal hoidis. Peale selle pidid nad eelistatult katma avalikkuses oma pea. Vältimaks kokkupuudet meessoost majakülalistega, olid naised tavaliselt paigutatud eraldi majaossa – gynaikon ’isse. See peideti harilikult maja tagaossa või ülakorrusele ning võis isegi olla varustatud lukuga, et naised ei saaks oma majaosast lahkuda ja minna näiteks meeste majaossa, mida nimetati andrōn ’iks. Näita rohkem Sörkides kiirustas tragöödiakirjanik piki majaseinu, kui üks uks ootamatult avanes. Melanthios prantsatas kogu oma raskusega ukse paksude laudade vastu ja lasi kuuldavale valukarje, millele järgnes rida valjuhäälseid vandeid. Ateenas avanesid kõik välisuksed väljapoole, et takistada murdvarastel neid sisse löömast. Seetõttu oli kirjutamata seadus, et elanikud koputasid enne väljumist ukse siseküljele, et hoiatada väljas olevaid inimesi. Oli varajane hommikutund ja mees, kes jahmunult vaatas vanduvat Melanthiost, oli reegli unustanud. Tragöödiakirjanikul ei olnud aega tülitsema hakata ja ta jooksis uimasena edasi posija elukoha poole. Peagi jõudis ta tema majani ja koputas. Ukse avas üks vanem naine, kes tõukas ta pimedasse, vähese mööbliga ruumi, mida valgustas kõigest üks vilkuv õlilamp laual. Naine võttis välja õhukesed, graveeritud tekstiga pliitahvlikesed ning ulatas need küsivalt Melanthiosele. Melanthios luges üht valmis needust: „Juhi … minuni meeletus kiindumuses. Ära lase tal süüa, juua, magada ega naerda, enne kui see toimub.“ Needus, kuhu tuli lihtsalt kirjutada ohvri nimi, oli ilmselgelt mõeldud mehele, keda sooviti armuma panna. Järgmine tekst sobis aga suurepäraselt. „Saatku jumalad talle … hädasid, palavikku, värinaid, sügelust, veepuudust, hullumeelsust, pimedust ja vaimset murdumist ning kadugu kogu ta vara,“ luges rahulolev Melanthios teksti. Nüüd see Aristophanes alles saab! Meremehed rügasid koiduvalguses Päeva 1. tund, kell 6.00–7.00 Sellal kui Melanthios oma kättemaksu-plaani ellu viis, jälgis 30aastane Polion Ateena külje all asuvas sadamalinnas Pireuses (kr Peiraieus) hommikust saginat. Kaubasadamast ja kahest sõjasadamast koosnev Pireus oli Ateenaga ühendatud pikkade müüride vahel kulgeva tee kaudu, kuid kõik pidasid Pireust harilikuks linnaosaks. Sadamas laaditi iga päev maha tohutus koguses kaupu, et rahuldada Ateena umbkaudu 400 000 elaniku vajadusi. Kõige olulisemad olid viljalastid Kreeka kolooniatest, mis asusid Pontos Euxeinosest (kr „külalislahke meri“, Musta mere antiikaegne nimi) põhjas. Ateena oli kasvanud nii kiiresti, et linna tagamaa ei suutnud enam rahvast ära toita. Pireus oli koduks Ateena uhkusele – sõjalaevastikule, mis oli muutnud linna võimsamaks kui kunagi varem. Suurem osa Pireusest oli seetõttu asustatud meremeeste ja käsitöölistega. Just neid inimesi Polion nüüd sadamas seistes vaataski. Ise töötas ta vaasimaalijana Ateenas, kuid elas Pireuses, kus eluasemekulud olid tunduvalt väiksemad ja kust ta leidis igapäevaelu jälgides sageli motiive oma loomingu tarvis. Esimesed päikesekiired valgustasid nüüd sadamat ja Polion tundis ära musklis mehe, kes oli teel alla ühele sõjalaevale. Mees oli üks mitmest tuhandest sõudjast, keda nimetati eretai ’ks ja kes moodustasid laevastiku selgroo. Nende toores jõud käitas mitmemeetriste aerudega sõjalaevu trieere. Viimne kui üks Ateena rohkem kui 200 trieerist vajas 170 sõudjat. Kreeka kodudes olid üksikud mööbliesemed, mida paigutati tavaliselt vajadust mööda ruumist ruumi. © Scanpix / Akg-Images Naised kudusid päev läbi Gynaikon oli majaosa, kus elasid naised. Nende ülesanne oli kududa kangaid ja rõivaid majapidamisele ning tagada järelevalve majaorjade tööde üle. © Scanpix / Akg-Images Mees valitses meesteosas Tänavale lähim ruum oli tavaliselt maja andrōn ehk kodu meesteosa. Seal lõbustati külalisi ja peeti ka joomapidusid. © Scanpix / Akg-Images Kui Polion tervitas, peatus mees lühikeseks vestluseks. Sõudja rääkis, et ta oli kaks päeva varem saabunud koju retkelt piki Sitsiilia rannikut. Teel olid sõudjad, kes istusid laeva pardal kihiti üksteise kohal, läinud tülli. Meremees jutustas õhinal ka tüli põhjusest: üks ülemise pingirea sõudja oli puuksutanud otse näkku sõudjale, kes istus diagonaalis tema all. Polion purskus koos meremehega valjusti naerma, ent nad vakatasid kohe, kui silmasid lähenemas trieeri kaptenit ehk trierarchos’t. Kaptenid olid tavaliselt rikkad Ateena kodanikud, kes vastutasuks maineka ametiposti eest kandsid laeva jooksvad kulud omast taskust. Erinevalt kaptenist ei olnud Polionil või sõudjal Ateena kodakondsust. Ainult meestel, kes olid sündinud Ateenas ja kel olid ateenlastest vanemad, oli kodakondsus ning seega ka hääleõigus. Neid mehi oli linnas umbes 30 000. Ülejäänud rahval – naised, lapsed, orjad ja inimesed väljastpoolt linna – oli hääleõigus välistatud. Polion ja sõudja olid mõlemad metoikid ehk sissesõitnud ega võinud kodanikuks saada. Ateenlased heitsid sageli nalja uustulnukate üle, kes muu hulgas ei tohtinud ka maad omada. Teisest küljest olid just sissesõitnud need, kes enamikku ärisid ja ameteid pidasid. Polion jättis sõudjaga kõnekaid pilke vahetades hüvasti, samal ajal kui kapten uhkelt neist mööda vuhises. Vaasimaalija suundus oma töökohta Ateenas. Ees ootas tubli tund matkamist. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised_riided-1.jpg" sizes="(max-width: 994px) 100vw, 994px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised_riided-1.jpg 994w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised_riided-1-300x210.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised_riided-1-768x538.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised_riided-1-600x420.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__naised_riided-1-750x525.jpg 750w" alt="" width="994" height="696" /> Vana-Ateena naised kandsid pikka kitooni (1), jahedama ilmaga peal himation `i (2). Peas kanti peasalli(3). © Scanpix/AKG-images <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_mehed.jpg" sizes="(max-width: 994px) 100vw, 994px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_mehed.jpg 994w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_mehed-300x210.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_mehed-768x538.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_mehed-600x420.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_mehed-750x525.jpg 750w" alt="" width="994" height="696" /> Ateena mehed, kes erinevalt naistest tohtisid oma paljaid jalgu näidata, kandsid sageli lühikest kitooni (1). Külma ilmaga kandsid nad, nagu naised, kitooni peal himation `i (2). Peas kandsid nad sageli laia äärega mütsi, mida kutsuti petasos (3). © Scanpix/AKG-images Münte hoiti suus Päeva 2. tund, kell 7.00 – 8.00 Melanthios oli väga rahul. Suurema summa eest oli ta lasknud posijal kraapida Aristophanese nime needusetahvlikesele. Niipea kui võimalik, pidi nõid viima tahvlikese iidsele surnuaiale, mis asus vahetult Ateena linnamüüride taga Dipyloni värava läheduses. Maag oli tõotanud tahvlikese matta ühe noore tüdruku värskesse hauda. Kreeklased uskusid, et kui inimene sureb enneaegu, siis on ta määratud vaimuna ringi uitama. Posijanaine garanteeris, et surnu leiab rahu, kui vaim annab tahvlikese jumal Hermesele. Tema vastutas surnute hingede viimise eest allmaailma ja sai ka loitsu edastada õigetele jumalatele. Kuna aga nõidumisse ei suhtutud eriti hästi, pidi naine hiilima haua juurde õhtul. Nõiakaup kenasti korda aetud, seadis Melanthios sammud Ateena turuplatsile agoraale. Kui Melanthios turule jõudis, oli seal juba palju inimesi. Väikestelt müügilettidelt pakkusid kaupmehed kaupu, mis pärinesid kõikjalt Vahemere äärest. Melanthios tüüris sihikindlalt kalaleti poole. Nagu kõik ateenlased, armastas tragöödiakirjanik mereelukaid, samas aga liha hinnati vähem. Tegelikult kirtsutasid paljud linnakodanikud lausa nina talupoegade peale, kes elasid rasvasest sealihast. Melanthios märkas oma suureks rõõmuks, et kalakaupmehel oli angerjat. See tuli Kopaisi järvest Ateenast põhjas ja oli suur delikatess. Just siis, kui Melanthios oli suud avamas ja oma pakkumist tegemas, kogus kalakaupmees kõik angerjad võrku ja ulatas need mehele, kes seisis leti juures, kui poeet saabus. Kibestunult heitis Melanthios pilgu mehele, kes võttis ühe käega angerjad, samal ajal teisega oma suust münte õngitsedes. Ateenlased hindasid üksteist kala järgi Ateena inimesed armastasid kala. Peale hea maitse näitas kala ka seda, et nad olid linnaelanikud, mitte talupojad, kes sõid sealiha. Mitte kõik kalad polnud siiski võrdse väärtusega. Selmet otsustada inimeste üle rõivaste järgi, hindasid ateenlased oma kaaskodanikke selle põhjal, milline kala oli neil söögilaual. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1.jpg" sizes="(max-width: 2200px) 100vw, 2200px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1.jpg 2200w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-300x208.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-1024x709.jpg 1024w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-768x532.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-1536x1064.jpg 1536w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-2048x1419.jpg 2048w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-600x416.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-750x520.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala1-1140x790.jpg 1140w" alt="" width="2200" height="1524" /> © Shutterstock Vaesed Sõid väikesi kalu, nagu anšoovised. Näiteks Sokrates sõi neid kalu, sest tal oli ükskõik. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2.jpg" sizes="(max-width: 2200px) 100vw, 2200px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2.jpg 2200w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-300x208.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-1024x709.jpg 1024w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-768x532.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-1536x1064.jpg 1536w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-2048x1419.jpg 2048w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-600x416.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-750x520.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala2-1140x790.jpg 1140w" alt="" width="2200" height="1524" /> © Shutterstock Keskklass Otsis tavaliselt kalmaari, mis oli üsna odav ning mida sai kasutada paljudes roogades. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3.jpg" sizes="(max-width: 2200px) 100vw, 2200px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3.jpg 2200w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-300x208.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-1024x709.jpg 1024w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-768x532.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-1536x1064.jpg 1536w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-2048x1419.jpg 2048w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-600x416.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-750x520.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala3-1140x790.jpg 1140w" alt="" width="2200" height="1524" /> © Shutterstock Jõukad Jõukatele inimestele meeldis osta suuri kalu, nagu tuun. Neid oli raske püüda ja need olid seetõttu kallid. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4.jpg" sizes="(max-width: 2200px) 100vw, 2200px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4.jpg 2200w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-300x208.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-1024x709.jpg 1024w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-768x532.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-1536x1064.jpg 1536w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-2048x1419.jpg 2048w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-600x416.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-750x520.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala4-1140x790.jpg 1140w" alt="" width="2200" height="1524" /> © Shutterstock Tõelised gurmaanid Otsisid angerjat, mida peeti linna üheks paremaks roaks. Kreeka rõivastel polnud taskuid ja rahakoti kandmine oli justkui otsene kutse röövimisele. Seetõttu hoidsid paljud oma väikseimaid münte, mis ei olnud suuremad poolest sõrmeküünest, alumise huule all, kus need püsisid hästi. Melanthios kaebles valjusti, kuid teha polnud midagi – angerjad olid otsas. Pettunult lahkus ta kalaleti juurest ja lonkis üle agoraa sinna, kus algas piiratud ala. Müüride taga asus Ateena kõige hõivatum kohus heliaia. Vähem kui tunni pärast lootis Melanthios osaleda ühes kohtuasjas. Meistriteose valmimine Päeva 3. tund, kell 8.00–9.00 Pärast kuuekilomeetrist paljajalu kõmpimist oli Polion jõudnud lõpuks Pireusest oma pottsepatöökotta. Kivine ja künklik Kreeka maastik ei sobinud kaarikutele, nii et kreeklased olid harjunud jalgsi käima pikki vahemaid. Paljud, nagu Polion, eelistasid seda teha paljajalu. Vaasimaalijal Polionil oli oma töökoda, mis asus Ateena pottseppade kvartali südames ning mida nimetati piirkonna paljude pottseppade järgi Kerameikoseks (kr „potilaat“). Ateena oli saanud juhtivaks keraamikakeskuseks, kus toodeti figuuridega kaunistatud kanne, amforaid, jooginõusid ja muid savinõusid, mida eksporditi lausa Egiptusesse, Krimmi poolsaarele ja Hispaaniassegi. Polion oli kõigest üks sadakonnast Ateena vaasimaalijast, kuid keraamikaga teenis leiba kokku vähemalt 500 meistrit, kes tootsid oma töökodades umbes 50 000 anumat aastas. Polion pidi päevas maalima ühe krateeri ehk savinõu, mida kasutati veini segamiseks veega. Kreeklased pidasid lahjendamata veini joomist barbaarseks. Polion teadis juba nõule kantavat motiivi. See pidi olema stseen panatenaia pidustustest, mida peeti Ateenas iga nelja aasta järel. Religioossete pidustuste aegu läksid ateenlased Akropolile ehk linna kindlustatud kõrgendikule, et anda seal Ateena kaitsejumalannale Athenale Parthenoni templis uus rüü. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas.jpg" sizes="(max-width: 1949px) 100vw, 1949px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas.jpg 1949w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas-300x208.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas-1024x709.jpg 1024w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas-768x532.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas-1536x1064.jpg 1536w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas-600x416.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas-750x519.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena_kala-vaas-1140x790.jpg 1140w" alt="Polion vaas" width="1949" height="1350" /> Vaasimaalija Polion on tänapäeval teada ainult tänu sellele, et ta signeeris ühe oma vaasi. © Metropolitan Museum of Art Polion maalis punasefiguurilises stiilis, mis tähendas, et figuurid oli punakat tooni ning taust täiesti must. Vaasimaalija joonistas kõigepealt joonistussöega figuuride piirjooned. Seejärel pintseldas ta eriti peene savi ja vee seguga üle figuuridevahelised piirkonnad. See eriline savisegu muutus põletamisel läikivmustaks, ent figuurid muutusid tänu savi rauasisaldusele punaseks. Punasefiguurilise stiili eeliseks oli see, et Polion sai hobusejõhvi abil maalida figuuridele tunduvalt rohkem detaile. Kui vaasimaalija oli oma töö lõpetanud, ilutses vaasil ühtekokku seitse väikest figuuri. Ühele poole oli Polion maalinud kolm noort meest, kes olid teel Ateena pidustustele. Teisel poolel võis näha kolme alasti saatürit, hobusesabaga müütilist tegelast, kes mängisid lüürat, lähenedes noorele mehele, kes mängis kaksikaulost. Polion imetles oma töövilja rahuldusega. Tema poolest oli vaas valmis, nüüd võis seda ahjus põletada. Kohus oli kurt Päeva 4. tund , kell 9.00–10.00 Melanthios seisis kohtuplatsi ees ning ootas koos sadade teiste meestega. Nemad kuulusid nende 6000 hulka, kes samamoodi kui Melanthios valiti loosi teel kogu aastaks heliaia ehk vandekohtu kandidaatideks. Arvesse tulid ainult üle 30 aasta vanused Ateena kodanikud. Väljavalitud, kellel oli kohtuasja arutamiseks määratud päeval aega, ilmusid kohtusse oma kodanikukohust täitma. Kui kohus avati, loosis eesistuv kohtunik kohalviibijate seast välja algava protsessi vandekohtunikud, tagamaks, et kõik oleksid juhuslikult valitud ega oleks kohtuprotsessi ühe osalise poolt kinni makstud. Mida tähtsam kohtuasi, seda rohkem vandekohtunikke läks tarvis, eriti tähtsate puhul lausa tuhandeid. Endale tüli tegemise eest said nad tasuks vähem kui tavalise päevapalga, nii et valdav osa neist olid vanemad, tööelust juba kõrvale tõmbunud mehed. Seekordne protsess oli üpris tavaline ning tarvis läks ainult 201 vandekohtunikku, kuid Melanthiosel vedas ning ta pääses nende hulka. Kibekiiresti lipsas ta kohtusse. Kohut peeti vabas õhus. Täna arutati kaebust, mille oli esitanud mees nimega Kepheus, kes kinnitas, et teda olid – otse keset agoraad – rünnanud Konon ja tema poeg. Agoraa oli kuulujuttude keskus Kui ateenlased tahtsid viimaseid uudiseid kuulda, läksid nad linna turuplatsile agoraale. Seal asus linna kõige hõivatum kohus ja ka nõukoguhoone, mida nimetati buleuteerioniks, kus linnanõukogu liikmed informeerisid kodanikke iga päev uutest tegevustest. Turul said inimesed kuulda ka viimaseid kuulujutte, mida levitasid võõrsilt tulnud kaupmehed. © Scanpix / AKG-Images & Bridgeman Images Kaetud sammassaalid pakkusid varju Agoraal oli mitu sammaskoda ja -käiku, näiteks Stoa Poikilē ehk Kirju Stoa. Sealt leidsid kaupmehed varju päikese eest suvel ning vihma eest talvel. © Scanpix / AKG-Images & Bridgeman Images Agoraalt sai osta igasugust kaupa Ateena agoraa oli eelkõige turuplats. Seal pakkusid kaupmehed veini, köögivilju, kala ja isegi raamatuid ehk papüüruserulle. Väljakaevamised näitavad, et seal toodeti ja müüdi ka pronks- ja marmorkujusid. © Scanpix / AKG-Images & Bridgeman Images Linnanõukogu kohtumispaik Linnriigi kõrgeima valitsusorgani bulee 500 valitud liiget kogunesid hoones, mida nimetati buleuteerioniks. Nõukogu, mis tegeles seaduseelnõudega, valiti loosi teel kord aastas. Teenistuses olevad nõukogu liikmed sõid kõrval asuvas ümarehitises toloses. © Scanpix / AKG-Images & Bridgeman Images Vandekohus hoolitses väikesulide eest Agoraa serval asus Ateena vandekohus heliaia. Kodanike hulgast loositi 6000 heliasti ehk vandekohtunikku, kes tegid südametunnistuse järgi väiksemate kuritegude kohta otsuseid. © Scanpix / AKG-Images & Bridgeman Images Protsessioonitee Iga nelja aasta tagant peeti panatenaiasid, mis olid Ateena tähtsaimad pidustused. Kodanikud läksid pidulikus protsessioonis Dipyloni värava kaudu Akropolile, et anda seal linna kaitsejumalannale Athenale hinnaline uus rüü. © Scanpix / AKG-Images & Bridgeman Images Ateena õigussüsteemis puudusid professionaalsed juristid ja seetõttu pidid kannatanud ja süüdistatavad oma huve kohtus ise kaitsma. Puudus ka kohtunik ja otsuse langetasid vandekohtunikud, keda seekord oli 201. Kui Kepheus ette astus, et oma asjast rääkida, tõmbas üks kohtunik veega täidetud kannult prundi eest ja väikesest august hakkas vesi nirisema alla teise kannu. Aega, mil vesi välja voolas, võis Kepheus kasutada rääkimiseks. Sama kehtis ka vastaspoole kohta. Kepheus selgitas, et ühel ööl ründasid teda Konon ja tema poeg, kes teda peksid ja tema rüü varastasid, seejärel mutta surusid ja tema seljas hüppasid ning lõpuks paljana ja läbipekstuna maha jätsid. Ohver oli sõdur ja tema sõnul oli konflikti põhjuseks ühe valvekorra ajal Kononi joobnud poegadega aset leidnud intsident, mille käigus tal oli tulnud neid korrale kutsuda. Kaebaja jutu ajal pomisesid paljud vanad mehed Melanthiose ümber, et nad ei kuule midagi. Kui Melanthios püüdis neile asja selgitada, mõistis ta, et enamik neist on kurdid. Ta raputas alistunult pead ja meenutas üht teist juhtumit, kus Ateena rahvakoosolek ekleesia pidi hääletama, kas väejuht Aristeides hüüdnimega Õiglane ja mitu teist tuleks eksiili saata. Kui koosolekulistel paluti kirjutada nende nimi, kelle nad soovisid ära saata, tuli üks kirjaoskamatu mees Aristeidese juurde. Mees ei tundnud väejuhti ära ja palus tal enda eest kirjutada „Aristeides“. Kui väejuht küsis, mis tal Aristeidese vastu on, vastas mees, et ta on lihtsalt väsinud kogu aeg väejuhi hüüdnime kuulmast. Demokraatlikud organid RAHVAKOOSOLEK Rahvakoosolek ekleesia hõlmas kõiki kodanikke (kelleks olid ainult vähemalt 20aastased mehed). Vähemalt 6000 neist pidid 40 korda aastas kohtuma, et otsuste ja seaduste üle hääletada. VIIESAJANÕUKOGU Viiesajanõukogu bulee valiti loosiga üheks aastaks korraga. Nõukogu arutas seaduseelnõusid, mille üle pidi rahvakoosolek hiljem hääletama. VANDEKOHUS Vandekohus heliaia koosnes 6000 loosiga valitud kodanikust. Enne kohtuistungit loositi neist omakorda välja konkreetseks kohtuprotsessiks vajalik arv vandekohtunikke. Melanthios muigas omaette ja püüdis keskenduda kohtuprotsessile. Nüüd tuli süüdistatava kord. Too kinnitas, et kaklus oli põhjustatud sellest, et Kononi poeg ja Kepheus olla hakanud joobnuna kaklema. Konon ise läinud üsna juhuslikult mööda ning tuli loomulikult oma pojale appi, nagu ta kinnitas. Enne kohtuistungi lõppu andsid tunnistusi veel mitu pealtnägijat. Hoolimata süüdistatava jutust polnud vandekohtul erilist kahtlust tema süüs. Salajasel hääletusel otsustasid rohkem kui pooled vandekohtunikud, et Kononi selgitus oli ebatõenäoline. Sellest piisas, et löömavendadele trahv määrata. Sõjaline väljaõpe keskpäevakuumuses Päeva 6. tund, kell 12.00–13.00 Kuigi Polion ei olnud Ateena kodanik, pidi ta vaba mehena teenima linna sõjaväes. Kui linnriik juhtus sõtta astuma, pidi vaasimaalija, ükskõik kas ta seda soovis või ei, võitlema koos meestega, kes olid selle poolt hääletanud. Möödunud oli kõigest viis aastat sellest ajast, kui ateenlased olid pärast verist konflikti sõlminud rahu Spartaga lõunas, nii et sõjaväge tuli pidevalt valmisolekus hoida. Täna oli Polioni sõjalise väljaõppe päev. Vaasimaalija oli piisavalt jõukas, et maksta samasuguse varustuse eest, mida pidid kandma linna hopliidid. Jalaväesõdurid hopliidid olid Kreeka raskemini relvastatud sõdurid, kes olid varustatud kilbi, oda, kiivri ja rinnaturvisega. Õppusi peeti linnast pisut väljas, kus oli just äsja väljaõppega alustanud ka üks uhiuute värvatutega ratsaväeüksus. Kui Polion pani peale oma rinnaturvise, mis koosnes mitmest liimitud linase riide ja puldani kihist, jälgis ta silmanurgast noori ratsaväelasi. Nad kõik olid ülikud ja sageli talumatult ülbed. Nende hulgas oli siiski üks, keda Polion oli varem tervitanud. Tema nimi oli Xenophon. Noormees pidi õppima, kuidas ratsanik kiiresti hobuse selga saab. Jalused olid veel tundmatud, nii et ratsanikud pidid enda ülesvinnamiseks kasutama oma piiki. Xenophon jooksis täiel kiirusel oma hobuse poole, torkas piigiotsa maapinda ja kerkis maast. Kahjuks lendas ta nurga all, mis hobust hirmutas. Instinktiivselt liikus loom külgsuunas, nii et Xenophon maandus röögatusega okaspõõsastesse. Polion pani pähe hopliidikiivri, et keegi tema naerul nägu ei märkaks, ning jätkas oma drilliga. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__opetlased.jpg" sizes="(max-width: 600px) 100vw, 600px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__opetlased.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__opetlased-300x300.jpg 300w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__opetlased-150x150.jpg 150w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__opetlased-100x100.jpg 100w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__opetlased-75x75.jpg 75w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Ateena__opetlased-350x350.jpg 350w" alt="" width="600" height="600" /> Gümnaasiumides harrastasid linna noored sporti ja said samal ajal ka ajutreeningut. © National Geographic/Bridgeman Images Nohikud armastasid sporti Gümnaasium oli antiikses Ateenas üks olulisemaid asutusi. Seal harrastasid linna mehed spordialasid, mis olid olulised selleks, et nad oleksid vormis, kui lahinguväljal oli tarvis linna eest võidelda. Ka sõdurieast välja jõudnud mehed pidasid keha treenimist auasjaks. Filosoof Sokratese järgi ei saanud suuri mõtteid mõelda, kui keha ei olnud tippvormis. „Isegi kui me mõtleme – tegevus, mis vahetult ei näi mingil moel kehasse puutuvat –, teavad kõik, et vead tulenevad sageli kehvast vormist,“ märkis filosoof ühes oma kõnes. Gümnaasium ei olnud siiski ainult sportimiseks mõeldud. Pärast treeninguid õpetati linna noortele poistele kõike alates matemaatikast kuni poeesiani. Ja pärastlõunal tunglesid gümnaasiumidesse linna filosoofid, et arutleda ja õpetada kõiki, kel oli huvi uute teadmiste ja õppimise vastu. Kõik kartsid Platonit ehk Laia Päeva 8. tund, kell 14.00–15.00 Pärast kohtuprotsessil osalemist oli Melanthios söönud agoraal kerge eine – väheke puuvilja ja leiba, mille ta oli ostnud väljakul asuvast letist. Nüüd oli ta teel ühte Ateena kolmest suuremast gümnaasiumist. Hommikuti oli gümnaasium reserveeritud alla 16aastastele poistele, keda siin kehaliselt treeniti ja regulaarselt koolitati, kuid pärastlõunal avati asutus kõigile Ateena kodakondsusega meestele. Kui Melanthios saabus, oli treeninguväljak tulvil täiskasvanud mehi, kelle ihu ei katnud ükski rõivatükk ja kes treenisid kõike rusikavõitlusest pallimängudeni. Kõik Ateena mehed käisid iga päev linna gümnaasiumis treenimas. Isegi hingevürst Sokrates pooldas igapäevast sportimist. © National Geographic/Bridgeman Images Treenerid hoolitsesid sportlaste eest Spetsiaalsed treenerid gümnastid õpetasid noortele eri spordialasid. © National Geographic/Bridgeman Images Õli asendas seepi Treeningu järel määrisid sportlased ennast lõhnava õli ja peene liivaga, mis pärast pronkskaabitsaga strigil nahalt maha kaabiti. © National Geographic/Bridgeman Images Rusikavõitlus oli populaarne Paljude spordialade seas meelitas mehi rusikavõitlus. Puude varjust avastas Melanthios tuttava näo. See oli filosoof Sokrates, kes koos teistega jälgis, kuidas üht noort poissi maadlustehnikas juhendati. Maadlus oli küll üks populaarsemaid spordialasid, kuid treener ei leidnud turskele poisile paariliseks kedagi samaealist. „Nad kõik kardavad teda,“ hüüdis poisi treener Ariston naerdes. 12aastase poisi nimi oli Aristokles, kuid tema võimsa füüsise tõttu nimetas Ariston alati teda Platoniks ehk Laiaks. Melanthios alustas Sokratese ja teistega vestlust tänastest uudistest. Levis kuuldus, et ateenlased hääletavad peagi laevastiku saatmise üle Sitsiiliasse. Sitsiilia linn Leontini oli palunud Ateenalt abi Sitsiilia võimsaima linna Sürakuusa vastu. Samamoodi kui paljud teised oli ka Sokrates ideele vastu. Kuni nad arutlesid, möödus veel üks tragöödiakirjanik. See oli Sophokles, kes hoolimata oma 80 eluaastast oli ikka veel erksa vaimuga. Mehed naeratasid üksteisele, kui nägid tedagi Platonit silmitsemas. Oli hästi teada, et Sophoklesel on nõrkus noorte poiste vastu. Melanthios jättis hüvasti. Peagi oli õhtu ning ta oli kutsutud sümpoosionile ehk joomapeole. Sümpoosion ehk joomapidu Vana-Ateenas. © Scanpix / AKG-Images & Nanosanchez 1. Aulosemängija lõbustas Professionaalsed aulosemängijad palgati sageli joomapidudele, kus nad mängisid muusikat ja tantsisid pidulistele. 2. Pidulised lebasid ja jõid Sümpoosioni külalised lebasid lamamisasemeil, mida nimetati klineedeks. Need paiknesid piki seinu, nii et ruumi keskpaik oli vaba lõbutsemiseks. 3. Orjad organiseerisid toidu Sümpoosioni võõrustaja orjad tegid köögis süüa, samal ajal kui külalised nautlesid meeste majaosas. Traagik oli heas tujus, kui ta oma sõbra Agathoni majja saabus. Agathon tundis linnas kõiki ja korraldas oma sõpradele sageli sümpoosione. Sellised peod olid mõeldud ainult meestele ning neid peeti meeste majaosas. Enne kui Melanthios sisenes, pesi üks ori rituaalselt tema jalgu, kuna sümpoosioni peeti veinijumala Dionysose auks. Kui aga poeet tuppa astus, siis ta lausa kangestus. Ühel pingil lebaskles tema surmavaenlane Aristophanes. Melanthios heitis teisele pingile, Aristophanesest nii kaugele kui võimalik. Külaliste hulgas oli ka Ateena ilmselt kuulsaim naine. 54aastane Aspasia ei olnud ateenlanna ja seetõttu ei allunud rangetele reeglitele, et Ateena naised ei tohi suhelda teiste meestega peale vahetu perekonna. Pealegi oli ta hetäär ja poolilmadaam ehk peenemat sorti lõbutüdruk, kes oli haritud filosoofias ning omas ka muid tarvilisi teadmisi, millega mehi lõbustada. Kui kõik külalised olid saabunud, algas sümpoosion. Õhtueine oli päeva tähtsaim osa, seega serveeriti kõigile mitut rooga. Melanthiose suureks rõõmuks pakuti ühe roana angerjat. Salvrättidena kasutasid külalised leiba, mille nad seejärel põrandale viskasid. Vahepeal rääkis Aspasia kuulujuttu, et Xanthippe, kes oli abielus filosoof Sokratesega, oli pärast abielutüli valanud filosoofile kaela kausitäie nõudepesuvett. „Pärast äikest tuli vihm,“ olevat mees selle peale humoorikalt öelnud. Kõik naersid, sest Xanthippe äge temperament oli hästi teada. <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas.jpg" sizes="(max-width: 2107px) 100vw, 2107px" srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas.jpg 2107w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-267x300.jpg 267w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-913x1024.jpg 913w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-768x861.jpg 768w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-1370x1536.jpg 1370w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-1826x2048.jpg 1826w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-600x673.jpg 600w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-750x841.jpg 750w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Polioni-vaas-1140x1279.jpg 1140w" alt="" width="2107" height="2363" /> © Scanpix / AKG-Images & Nanosanchez Filosoofid lammutasid linna Ateena eliidil oli traditsioon korraldada sümpoosione, mis lõppesid sageli metsiku joomisega. Suurimad joomarid olid tavaliselt filosoofid. Antiikaja ateenlased kasutasid ükskõik milliseid vabandusi, et nautida karikatäit veini. Sümpoosion oli joomapidu, mis tähendas enamasti mõne linna tähtsama kodaniku kutsel toimunud ühist pidusööki. Allikate järgi ei olnud eesmärk purju jääda, vaid enesekontrolli kaotamata palju juua. Pidulised pühendasid seetõttu palju aega näiteks filosoofia üle arutlemisele ja luuletuste ettekandmisele. Poeet Eubulose järgi läksid mõistlikud mehed pärast kolme veinianuma krateeri tühjendamist koju, muidu läks seltskond joomisest segi: „Neljas krateer kuulus halva käitumise juurde. Viies oli karjumiseks ja kriiskamiseks. Kuues jõhkruseks ja solvanguteks. Seitsmes kaklemiseks. Kaheksas mööbli laialiloopimiseks. Üheksas depressiooniks ning kümnes hulluseks ja teadvusetuseks!“ Hästi tuntud oli nali, et kõige hullemad purjus kraaklejad olid filosoofid. Satiirik Lukianose näidendis on filosoof Alkidamas peamine süüdlane sümpoosioni massikakluses, mis lõpeb ühe murtud lõualuu, välja torgatud silma ja sisse löödud hammastega. Vahel juhtus, et sümpoosionil osalejad lõpetasid vanglas. Näita rohkem Vahepeal koristasid orjad lauad ja pesid põranda, sest nüüd oli aeg veini juua. Pärast hümni veinijumala auks valis seltskond võõrustaja Agathoni sümpoosioni eesistujaks ehk sümposiarhiks. Tema otsustas, et veini tuleb täna lahjendada kahe osa veega, et inimesed liiga ruttu täis ei jääks. Seejärel valati külalistele veini, samal ajal kui Agathon organiseeris mitmesuguseid peomänge. Pärast mõningast joomist saabus õhtu kõrghetk. Uksest astusid sisse kaks noort naist kaksikaulosega. Nemad olid sündmusele palgatud ning samamoodi kui Aspasia ei pärinenud nad Ateenast. Aulosemängijad lõbustasid mehi nii auloste kui ka tantsuga. Neid võis vähese raha ees palgata ka armatsemiseks. Melanthios viskaski ühele neist silma ja kaalus naisele pakkumise tegemist. Siis meenus talle tüütu Aristophanes. Komöödiakirjanik võinuks hõlpsasti seda seika Melanthiose vastu ära kasutada. Traagik ohkas. Jäägu see lõbu teiseks korraks. Pärast mõnetunnist joomapidu suundus Melanthios koju, fantaseerides sellest, kuidas tema needusetahvlike mõjuma hakkab. Ka Polion oli hopliitide treeningu järel teel koju Pireusesse. Kuuekilomeetrise matka järel lebas ta väsinult oma voodis. Homme ootas teda taas tööpäev linnas, mille kodanikuks ei pidanud ta kunagi saama. Ateena linnaelu kirjeldused ja samuti agoraal, kohtus, gümnaasiumis ning sümpoosionil toimunu, põhinevad antiikaja allikail. Ka needusetahvlid olid tõesti olemas. Kahe peategelase kirjeldused on aga välja mõeldud, ehkki nad tõenäoliselt elasid 416. aastal eKr Ateenas. Melanthiost nimetavad oma tesostes nii komöödiakirjanik Aristophanes kui ka filosoof Platon, kes mõlemad tema üle nalja viskasid. Ühtegi Melanthiose tööd pole säilinud. Vaasimaalija Polion on tänapäeval teada ainult tänu sellele, et ta signeeris ühe oma vaasi. Tema kaunistatud ilus veini segamise anum krateer on välja pandud New Yorgi Metropolitani kunstimuuseumis. Related Posts edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Antiikaja imekaunid pusled: mosaiigimeistrid oskasid põrandaile võluda tuhandeid aastaid kestvat kunsti" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/2DWRX9K-600x400-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/2DWRX9K-600x400-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/2DWRX9K-600x400-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Kultuur Antiikaja imekaunid pusled: mosaiigimeistrid oskasid põrandaile võluda tuhandeid aastaid kestvat kunsti Antiikaja võluvad pusled Tuhandetest kivikestest loodud mosaiikidega näitas antiikaja eliit oma jõukust ja haritust. Pildimeistrid oskasid põrandaile võluda motiive, mis... by Natasja Broström & Niels-Peter Granzow Busch 12. nov. 2022 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Automaatmustand" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/ILL_2B02BCN-600x400-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/ILL_2B02BCN-600x400-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/ILL_2B02BCN-600x400-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Veider iluideaal: Jaapani naised võõpasid kuni 19. sajandini oma hambad süsimustaks Mustad hambad olid moes Süsimustad hambad olid Jaapanis kuni 19. sajandini iluideaaliks. Hambavaapa võõpasid mustaks nii samuraid kui ka geišad.... by Troels Ussing & Andreas Abildgaard 9. nov. 2022 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Ulakam, kui olnuks sünnis: bikiinid sütitasid maailma" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/top-frit-farve-600x400-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/top-frit-farve-600x400-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/top-frit-farve-600x400-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Ulakam, kui olnuks sünnis: bikiinid sütitasid maailma Bikiinid sütitasid maailma Kaks Prantsuse moekunstnikku võistlesid 1946. aastal maailma kõige napima supelkostüümi loomise nimel. Bikiinid sündisid ajal, mil lääs... by Andreas Ebbesen Jensen & Andreas Abildgaard 9. nov. 2022 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Venemaa tsaarinna Aleksandra müstik Rasputini küüsis" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/avafoto-600x400-1-350x250.jpg" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/avafoto-600x400-1-350x250.jpg 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/10/avafoto-600x400-1-120x86.jpg 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Ühiskond Venemaa tsaarinna Aleksandra müstik Rasputini küüsis Rasputini küüsis Tsaarinna Aleksandra oli kaunis, sitke ja kindlameelne. Tema abikaasa Nikolai valitses Venemaad, kuid naine kontrollis teda. Aleksandra usk... by Andreas Ebbesen Jensen & Niels-Peter Granzow Busch 8. nov. 2022 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Holodomor: Stalin kasutas vastaliste ukrainlaste murdmiseks kunstlikult esile kutsutud näljahäda" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/alb3342664-350x250.png" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/alb3342664-350x250.png 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/alb3342664-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Katastroofid Holodomor: Stalin kasutas vastaliste ukrainlaste murdmiseks kunstlikult esile kutsutud näljahäda Stalin näljutas Ukraina alluma Kollektiviseerimine mõjus Ukraina põllumajandusele laastavalt ning sellele lisandus 1932. aastal põud. Stalin leidis, et kriisi ei... by Else Christensen 20. okt. 2022 edit post <img src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/themes/jnews/assets/img/jeg-empty.png" sizes="(max-width: 350px) 100vw, 350px" alt="Rasvaste juuste ja koledate riietega Rolling Stones pööras maailma pea peale" width="350" height="250" data-src="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_495093403-350x250.png" data-srcset="https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_495093403-350x250.png 350w, https://www.imelineajalugu.ee/wp-content/uploads/2022/09/shutterstock_495093403-120x86.png 120w" data-sizes="auto" data-expand="700" data-animate="0" /> Igapäevaelu Rasvaste juuste ja koledate riietega Rolling Stones pööras maailma pea peale Rolling Stones pööras maailma pea peale 1962. aastal astus suure pauguga muusikamaailma rasvaste juuste ja koledate riietega Rolling Stones. Naised,... by Troels Ussing 21. okt. 2022 Tags: First Second Third Forth Fifth Sixth

Üks päev antiikses Ateenas

Tule minevikku!

Kingitus väärtusega 53€!

Toimetus

Tellimine

Reklaam ajakirjas

Imelise Ajaloo raamatud

Privaatsustingimused

Üldtingimused

Kirjuta meile

© 2023 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud

Tere Tulemast tagasi!

Loo uus kasutaja!

Taasta enda parool