Gudrid Thorbjörnitütar osales Gröönimaa asustamises, sünnitas Ameerikas esimese eurooplase ning käis palverännakul Roomas. Ta oli ajaloo kõige seiklushimulisem viiking, kelle rännukirg ei lubanud leppida talunaise rolliga.
© Bruun Rasmussen / Arcadja & Echo Images / Imageselect
BJORN BOJESEN
1. DETSEMBER 2021
Ühel kargel kevadpäeval veidi pärast aastat 1000 istus 15aastane Gudrid Thorbjarnardóttir ehk Thorbjörnitütar kari otsas keset laineid ja värises näljast ja külmast. Gröönimaast lõunas on meri tujukas ja paar päeva varem oli Gudridi laev tormis kursilt kõrvale kaldunud ning karile jooksnud. Gudrid Thorbjörnitütre suur laev, mille lastiks olid Gröönimaal elavatele viikingitele mõeldud Norra palgid, oli olnud teel üle Põhja-Atlandi.
Gudrid otsis pilguga paati ja üritas meeleolu üleval hoida veel neljateistkümnel inimesel, kes olid laevahukust pääsenud. Paljud nende reisikaaslased olid koos laevaga merepõhja kadunud ega jõudnud enam kunagi Lõuna-Gröönimaa viikingikülasse.
Korraga ilmus udust välja pikklaev. Pääsemislootus andis Gudridile jõudu, ta hakkas karjuma ja hüüdma, et laeva meeskonna tähelepanu äratada.
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri. Ilmume lisaks Eestile ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Lätis, Leedus ja Hollandis.
© 2022 Imeline Ajalugu - Kõik õigused kaitstud