Polaaruurija Thomas Poulter tundis uhkust, sättides end 24. veebruaril 1939 istuma futuristliku hiigelsõiduki rooli taha. Antarctic Snow Cruiser oli 37tonnine imemobiil, mille konstrueerimises ja ehitamises Chicago Armouri tehnoloogia­instituudis oli uuri­ja ise osalenud. Insenerid andsid sõidukile hüüdnimeks Pingviin.

Poulteril tuli Pingviiniga sõita Chicagost sadamalinna Bostonisse, kust pidi peagi teele asuma suurejooneline polaar­ekspeditsioon. Tuhanded ameeriklased tulid välja tänavaile, et näha uudset sõidukit, mis pidi Ameerika Ühendriikidele kindlustama tüki Antarktise mandrist. 17 meetri pikkuse liikuri ümber tung­lesid ka ajakirjanikud ja fotograafid. Inseneri­de sõnul suutis masin ületada laiu liustiku­lõhesid, kuid juba pärast kaheksa­tunnist sõitu tekkis häda­olukord, mis võinuks selle prestiižika projekti lõpeta­da. Kuna oli hakanud vihma sada­ma, kaotas Pingviin India­nas Fort Wayne’i linna lähedal juhitavuse.

Ajalehes ilmunud lugude põhjal oli Poulter rooli taga sarnanenud vaimust vaevatud organistiga, kes püüdis olu­korda päästa, sahmides meeleheitlikult nii rooli kui ka juhtkangidega. Kõlasid esimesed skeptilised arvamused: kui Antarc­tic Snow Cruiser on nii raskesti juhitav isegi vihmamärgadel Ameerika asfaltteedel, siis kuidas küll suudab see sõiduk üldse lõunapoolusele jõuda.