Antiikaja heitemasinad olid suure purustusjõuga

Kreeklastelt näpatud tehnoloogia abil tõstsid roomlased oma sõjapidamiskunsti uuele tasemele. Nende hirmuäratavad heitemasinad purustasid müüre ja läbistasid soomusrüüsid. Näiteks õnnestus ühes Põhja-Aafrikas peetud lahingus tabada heitemasinast vaenlase väeüksuse juhti, kes kaugemal seistes roomlasi pilkas. Väljalastud raudvarb läbistas ohvitseri rinna ja naelutas ohvri tema taga seisnud hobuse külge.

Aastal 66 eKr alustasid juudid roomlaste vastu mässu ja juudi ajaloolase Flavius Josephuse sõnade kohaselt tekitasid juutides kõige suuremat hirmu heitemasinad, millega roomlased nende müüriga ümbritsetud linnu ja kindlusi ründasid.

„Möirgavatest sõjamasinatest heidetud kivid purustasid laskeavad ja lõhkusid tornide nurgad,“ kirjeldab Josephus roomlaste rünnakut juutide linnale Jotapatale, mille kaitse eest ta ise vastutas.

Heitemasinate purustavast jõust rääkides mainib ta meest, kelle pead tabas katapuldist lennutatud kivi. Ta kirjutab, et pea lendas „kolm staadioni“ (umbes 530 m) eemale.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Kuid nende hirmuäratavate heitemasinate leiutajaks olid hoopis kreeklased. Roomlased tegid kõnealuse mehhanismiga lähemat tutvust alles Sitsiilias asuva kreeka koloonia Sürakuusa piiramise ajal 214. aastal eKr. Seal korraldas leiutaja Archimedes roomlastele arvukate katapultide ja muude kavalalt välja mõeldud sõjamasinate abil tõeliselt „palava“ vastuvõtu.

Archimedese kiviheitemasinaga purustati sõna otseses tähenduses paljud rooma sõdurid ja piirajatel võttis linna vallutamine aega kaks aastat.

Sürakuusa õpetas roomlastele, et „suurtükivägi“ on armee jaoks väga oluline, kui seda osatakse asjatundlikult ja läbimõeldult kasutada. Nüüd hakkasid ka roomlased erinevaid heitemasinaid valmistama.

„Mürsud“ kaalusid kuni 36 kg.

Kõige tuntumat roomlaste katapulti nimetati onageriks. See sõna tähendab metseeslit ja vihjab katapuldi võimsale „kabjahoobile“ laskmise ajal. Aastal 69, kui roomlased Jeruusalemma piirasid, heitsid nende katapuldid ajaloolase Josephuse andmetel 36 kilogrammiseid kive kuni 350 meetri kaugusele.

„Pihtasaamisel ei kaotanud elu ainuüksi tabamuse saanud sõdur vaid ka tema taga seisnud isik,“ selgitab Josephus. Ajaloolase sõnade kohaselt hirmutas inimesi hiigelsuure katapuldi vinnastamisega kaasnev ragin. Selle tekitas köite pingutamine vinnadega. Köied olidki need, mis mehhanismile tohutu laskejõu andsid. „Ja veel kohutavam oli heli, mida tekitasid sihtmärki tabavad kivimürsud,“ kirjutas Josephus.

Roomlased kasutasid ka nooli või raudvardaid heitvat „skorpioni“. Ka see oli kreeklaste leiutis, kuid roomlased olid laskemasinat täiustanud. Nüüd teenindas seda väike meeskond ja masinat oli lihtne igale poole kaasa vedada. Laskemasinal oli suur laskekiirus ja muljetavaldav tabamistäpsus. Näiteks õnnestus ühes Põhja-Aafrikas peetud lahingus tabada „skorpionist“ vaenlase väeüksuse juhti, kes kaugemal seistes roomlasi pilkas. Väljalastud raudvarb läbistas ohvitseri rinna ja naelutas ta tema taga seisnud hobuse külge.

Kuueleheküljeline ülevaade roomlaste sõjatehnikast ilmus ajakirja Imeline Ajalugu 2012. aasta jaanuari numbris.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657