Header image
Imeline ajalugu logo
Jaga lugu:

Hullud alternatiivarheoloogid

Keskaeg on väljamõeldis. Püha seaduselaegas oli tegelikult tuumarelv ja Homerose kuulus Trooja asus Soomes. Lugege alternatiivarheoloogide arvukaid fantaasiaküllaseid teooriaid ja otsustage, kas neid tasub tõsiselt võtta või mitte.

Keskaeg on võltsing

Insener Hans-Ulrich Niemitz väidab, et keskaeg on võltsing ja pettus: „Miks on teadlastel nii vähe tekste ja objekte perioodist 600-900 pKr?“ Selle küsimuse esitas saksa professor Hans-Ulrich Niemitz 1990. aastal. Professor uuris asja ja jõudis jahmatavale järeldusele, et kogu varane keskaeg on väljamõeldis. Ta jõudis ka petise endani, kes olevat olnud Saksa-Rooma keiser Otto III.

Niemitzi kohaselt elas keiser tegelikult 7. sajandi lõpus, põledes soovist olla keiser 1000. aastal pärast Kristuse sündi. Koos oma sõbra paavst Silvester II-ga nihutas ta kalendrit seetõttu 300 aastat edasi ja lasi kroonikakirjutajatel 300 „tühja“ aastat ajalooliste sündmustega täita. Pettus oli võimalik, kuna tol ajal oli ajaarvestuse mõiste „pärast Kristuse sündi“ enamikele inimestele teadmata. Teooria ei selgita aga, miks bütsantsi, islami ja hiina ajalookirjutajad pidanuks selle pettusega kaasa minema ja samuti oma ajalooalaseid teoseid võltsima.

Seaduselaegas oli tuumarelv

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Varased tsivilisatsioonid olid arenenumad kui teadlased väidavad, usub ajakirjanik Graham Hancock. Muuhulgas arvab mees, et juudid võitsid oma vaenlasi tuumarelva abil. Šotlane Hancock on üks säravamaid tähti isehakanud arheoloogide taevas. Pärast pikaajalist karjääri ajakirjanikuna avaldas ta 1992. aastal oma esimese raamatu teooriatest ajaloo õige konteksti kohta. Selles raamatus kinnitab ta, et esiajaloo varaseimate tsivilisatsioonide valduses oli arenenud tehnoloogia, mis on võrreldav tänapäevasega.

Üheks näiteks oli Hancocki kohaselt Püha seaduselaegas, kus israeliidid hoidsid tahvleid kümne käsuga. Kirstusarnases mahutis asus tegelikult tuumarelv. Moosesel, kes juhatas israeliidid Tõotatud Maale ehk praegusesse Palestiinasse, oli väidetavalt meteoriidist pärinev radioaktiivne materjal, mille ta laekasse asetas. Seejärel õppis ta tuumaenergiat kontrollima ja seda relvana kasutama. Armee eesotsas kantava laekaga võitsid israeliidid seetõttu kõik oma vaenlased.

Tõendina kasutab Hancock muuhulgas Vana Testamendi kirjeldust sellest, kuidas muinasaja rahvas vilistid pärast laeka kättesaamist mädapaised ja kasvajad said. Teiseks tõendiks on Mirjami lugu, keda pärast laekaga kokkupuutumist tabas pidalitõbi. Hancocki sõnul põhjustas haigused laekast pärit radioaktiivne kiirgus.

Hancock unustas siiski selgitada, miks ei haigestunud Mooses ja teised, kel oli nn tuumarelvaga suurem kokkupuude. Või miks piiblis ei ole kordagi viidatud laekale kui relvale. See, et ükski teadlane Hancocki teooriat tõsiselt ei võta, talle muret ei tee, kuna tema raamatuid on siiani müüdud viis miljonit eksemplari.

Trooja asus Soomes

Felice Vinci, kes on samuti insener, väidab aga, et Homerose Trooja asus Soomemaal, Scylla ja Charybdis olid veekeerised Põhja-Norras ning Odüsseus oli naasmas oma kuningriiki Lyø saarel Taanis. Vincit üllatasid vasturääkivused antiikkreeklase Homerose “Iliase” ja „Odüsseia” looduslike tingimuste kirjeldustes ning Vahemere regiooni geograafias. Need kaks asja autori sõnul ei klapi. Pärast kogu maailma saarestike uurimist jõudis Vinci üllatavale järeldusele, et ainuke kirjeldustele vastav piirkond on Skandinaavia. Odüsseuse Ithaka saar on Vinci kohaselt seetõttu Taani saar Lyø, samas kui näiteks ühesilmse kükloobi saar asub Norra põhjarannikul.

Vinci selgituseks on, et sündmused, mida Homeros oma teoses kirjeldas, leidsid aset Skandinaavias ligikaudu 4000 aastat tagasi. Umbes aastal 1500 eKr viisid kliimamuutused selleni, et Skandinaavia algne elanikkond ehk mükeenelased sõitsid lõunasse ja asusid elama praeguse Kreeka territooriumile. Endaga võtsid nad kaasa oma kultuuri ja müüdid. Umbes 800. aastal eKr kirjutas poeet Homeros esimesena mükeenelaste dramaatilisest eelajaloost ja paigutas sündmused Skandinaaviast ümber Vahemere äärde.

Enamik teadlasi lükkab Vinci teooria ümber. Nende sõnul sobib suurem osa Homerose geograafilistest kirjeldustest täielikult ja vähimagi detailini Vahemere piirkonnaga.

Ülevaadet markantsematest ajaloo ja arheoloogiaga seotud teooriatest saad lugeda ajakirja Imeline Ajalugu 2012. aasta märtsi numbrist. Artikkel oli kuuel leheküljel.

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee