Seks neandertallasega rikkus meie keha ära

Foto: Shutterstock

Paljud haigused hakkavad meile külge sellepärast, et me esiisad said järglasi neandertallastega.

Väljaspool Aafrikat elava nüüdisinimese DNAs on neandertallaselt päritud geneetilist materjali vaid ligi 1,5–4 protsenti. Kuigi see näitaja on väike, on sel üllatavalt halb mõju meie tervisele. USA teadlaste hinnangul viisid kõik nende tehtud pärilikkuseuuringud trombide ja depressiooni kohta ikka ja jälle neandertallasteni.

Teadlased uurisid 28 000 eurooplase haiguslugusid ning kõrvutasid need neandertallaste luudest võetud DNAga. Selle põhjal leidsid nad geneetilised variatsioonid, mida seostatakse trombide, nahavähi ja depressiooniga.

Teadlaste sõnul andsid neandertallastelt saadud geenid ja nende variatsioonid meie esiisadele 40 000 aastat tagasi suure eelise, iseäranis siis, kui nad rändasid harjumatu kliimaga ja võõraste haigustekitajatega aladele. Kunagi ammu kasu toonud geenid on tänapäeval aga hoopis puudusteks. Näiteks tagab üks neandertallastelt saadud geenivariant selle, et inimese veri hüübib sisselõike korral kiiresti. See aitab ära hoida kehavõõraste infektsioonide sattumist haava. Sama geenivariant võib aga põhjustada ka tromboosi.

Ürginimene elas Euroopas ja Aasias.

Tekkis umbes 250 000 aastat tagasi ja suri välja umbes 40 000 aastat tagasi.

Jagab 99,5 protsenti DNAst nüüdisinimesega.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.
Foto: Shutterstock

Kolm küsimust-vastust

Kus neandertallased elasid?

Miks neandertallased välja surid?

Kuidas neandertallased välja nägid?

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130