Header image
Imeline ajalugu logo

120 aastat tagasi jõudis Eestisse esimene auto

Foto: Pelle-Sten Viiburg / eag.vanatehnika.ee
Jaga lugu:

5. septembril 1896. aastal demonstreeriti Eestis esmakordselt autot. Jalgrattavabrikant Johannes Schümann oli kutsunud tallinlased sel päeval Telliskopli teele (tänasele Kopli tänavale) uuelaadset masinat vaatama.

Päevaleht Walgus kirjeldas vana kalendri järgi 23. augustil toimunud esitlust ja masinat järgnevalt: „Rohkeste inimesi oli kokku kogunud, et uut vankrit waadata. Wanker, mis ainult 2 inimese jäuks tehtud, kannab tagumisel poolel 1 1/2 hobuse jõulist bentsini masinat. Selle wankriga on wäga hea sõita. Sõidukiirus seisab täitsa wankri juhtija käes ja wõib temaga kuni 20 wersta tunnis (umbes 21 km/h – toim) hea teega sõita. Bentsini kulub versta pealt ¾ kopika eest ära. See vanker on juba ühele siinsele mõisnikule ära müüdud. Kõik vankrid võib Wergi ja kompanii vabrikust igas suuruses saada. Kui uus sõiduriist hea on, eks teda siis muidugi ka tarvitama hakata. Kõnes olev vanker maksab 1170 rubla.“ (Walgus, 27.08.1896)

Benz Velo - just selline oli ilmselt esimene Eestis tutvustatud auto.  Foto: Wikimedia Commons

Auto müüdi kohalikule mõisnikule

Esimene sisepõlemismootori jõul liikuv auto leiutati Karl Benzi poolt kümme aastat varem – aastal 1886. Tallinnas demonstreeritud mudeliks oli tõenäoliselt Benz Velo. Tollaste teadete kohaselt müüdi auto maha ühele kohalikule mõisnikule.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Kindlamad andmed esimesest Eestimaale alaliselt pidama jäänud autost pärinevad siiski alles aastast 1903.

Eesti autohuviliste seas on liikunud ka väljavõte 1940. aasta Päevalehest, kus avaldati justkui 1895. aastal tehtud Paide kreisiametniku foto. Ajaleht väidab, et just see daatum tähistab esimest auto jõudmisest Eestisse. Paraku leht toona eksis, sest fotol olev mudel võeti tootmisse alles 1900. aastal.

Esimene eestlane autoroolis

Õige hoo sai autoajastu sisse 20. sajandi alguskümnendil. Kümnendi keskel oli Tallinnas juba vähemalt kuus autot ja ajakirjandusel oli põhjust kirjeldada massilist kihutamist kiirustel kuni 30 km/h. 1908. aastal korraldati pealinna voorihobustele tutvumisõhtuid autoga ning leidis aset esimene inimohvriga liiklusõnnetus. 1908. aastal kehtestati Liivimaa kubermangus ja 2 aastat hiljem Eestimaa kubermangus lõpuks ka liikluseeskirjad. Esimese ilmasõja alguseks oli Tallinnas juba üle pooleteistsaja auto.

Kuigi auto jäi Eestis Esimese maailmasõja eelsetel aastatel luksussõidukiks, harjusid inimesed ja veoloomad aegamööda müriseva iseliikuva tõllaga vähemalt suuremate linnade liikluspildis. Ka esimeste eestlastest autojuhtide kohta on vähe täpseid ja kindlaid andmeid. Ilmselt tuleks neid mehi otsida sajandi alguse Vene impeeriumi suurlinnadest – Moskvast ja Peterburist.

Ilmselt esimene eestlasest autojuht - Julius Johanson 1923. aastal.  Foto: Spordileht nr 13, 7.09.1923 / Tarmo Riisenberg / eag.vanatehnika.ee

Ilmselt oli esimesi autojuhtimise kunsti vallanud eestlane Julius Johanson, kes töötas 120 aastat tagasi 16-aastase noorukina Schümani vabrikus jalgrataste demonstreerijana ja võis olla ka sohvriks kõnealusel autoesitlusel. Väidetavalt oli ta ka esimene eestlasest autoomanik.

Autor: Andres Seene, Eesti Maanteemuuseumi teadur

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee