Header image
Imeline ajalugu logo

Kingakontsa ajalugu: tolmusest sõdurisaapast patuse stiletoni

2000ndatel tegid USA teleseriaalid kõrgetest kontsadest iseseisva naise sümboli.  Foto: Shutterstock
Jaga lugu:

Kontsaga king tuli 17. sajandi alguse Lääne-Euroopas moodi, sest see oli praktiline. Konts muutis ratsutamisel jala jaluses püsimise hõlpsamaks. Peagi võtsid ka naised kontsad omaks ning sellest ajast on moetööstus varvastel kõndinud.

Aastal 1598 läksid kaks inglasest venda Anthony ja Robert Shirley Pärsiasse võimsa šahhi Abbasi armeed välja õpetama. Neil aastail tugevnes Pärsia ja Lääne-Euroopa liit ning huvi eksootiliste idamaade vastu levis lainena üle Euroopa.

Pärsia sõdalaste kontsad lähevad 17. sajandil Euroopas moodi.  Foto: Polfoto/Corbis

Kui elunäinud seiklejatest vennad Anthony ja Robert Pärsiast kontsadega ratsasaabastes koju pöördusid, sai sellest silmapilk moehullus. Lisaks ratsutamise lihtsustamisele kaitsesid kontsad ka aadlike peeneid rõivaid tänavate tolmu ja muda eest. Ka kõrgklassi naised võtsid kontsad omaks. Selleks ajaks olid nad juba harjunud “õhku tõusma”, kuna kasutasid 15. sajandist saadik oma kõrgema sotsiaalse seisuse markeerimiseks “kark-kingadeks” kutsutud platvormkingi. Kuid kui madalamatest sotsiaalsetest klassidest naised samuti platvorme kandma hakkasid, tuli aadlidaamidel oma kingataldu veelgi kõrgendada, mistõttu mõni neist küündis lausa poole meetrini, nii et neis oli nüüd võimatu ringi liikuda. Kontsaga king oli seega teretulnud asendaja.

Madalamate klasside esindajad võtsid ka selle omaks ja ajalugu kordus – ülemklass tõstis kontsa kõrgust, kuni need olid 17. sajandil niivõrd kõrged, et neis jalanõudes enam tööd teha ei saanud ja kõrge konts jäigi vaid ülemklassile.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kontsadel õukonda

Kõrgetest kontsadest sai mitte ainult klassi, vaid ka võimu sümbol. 1670. aastatel väljastas Prantsuse Päikesekuningas Louis XIV dekreedi, mille kohaselt võisid punaste kontsadega kingi kanda ainult õukonda kuuluvad aristokraadid. Punast värvi kontsad levisid ka mujale Euroopasse ning Prantsusmaa hakkas sellest ajast moodi dikteerima – tehes seda siiani. Meeste jalanõude kontsad erinesid naiste omadest robustse ja neljakandilise kuju poolest, naiste kontsad olid kõrgemad ja graatsilisemad.

Päikesekuningas Louis XIV toob 18. sajandil punased kontsad moodi kogu Euroopas, kuid varsti muutuvad need ebapopulaarseks.   Foto: Mary Evans

Valgustusajastu ideedest kantud vaba indiviidi põhimõtte üha laiem levik tõi endaga kaasa suhtumise kontsadesse kui millessegi, mis väljendab irratsionaalset naiselikkust. Alates 1730. aastast kadusid kontsad meeste jalanõudelt sootuks ja olid ülejäänud sajandi jooksul moest väljas. Prantsuse revolutsiooni ajal sai kontsadest aristokraatia laisa elustiili sümbol – eriti pärast seda, kui kuninganna Marie Antoinette 1793. aastal kontsakingi kandes giljotiini alla läks.

19. sajandil võtsid kontsad kasutusele USA kauboid, kes sarnaselt Pärsia sõdalastele vajasid neid selleks, et jalad paremini jalustes püsiksid.

19. sajandil hakkavad kontsaga saapaid kasutama USA kauboid.  Foto: Shutterstock

Seda aastasada iseloomustas industrialiseerimise kasv, mis tagas peagi kõigi odavamate tarbekaupade kättesaadavuse. 19. sajandi keskpaigast alates tekkisid Lääne-Euroopa suurlinnadesse kaubanduskeskused, kus naised kohvikutes ja poodides käisid. Ning ostsid kingi, mis olid nüüd igas hinnaklassis saadaval. Samal ajal said kõrged kontsad uue tähenduse seoses erootilise fotograafia tekkimisega, sest neil piltidel poseerisid kõrgekontsalistes kingades naised.

Kõik võtted on lubatud

Sestsaadik seostusid kontsad lahutamatult erootikaga. Pärast Esimest maailmasõda ja Hispaania haiguseks ristitud gripipuhangut jäi abieluealisi mehi väheks ja võitlus nende pärast ägenes. Lahinguhoos kontsade kõrgus kerkis ja mood muutus väljakutsuvamaks.

1940ndatel tuli naistel oma mehed taas sõtta saata, mistõttu kontsade kõrgus vähenes. Rindel oli kõrgetel kontsadel see-eest suur menu, seal olid kõrgetel tikk-kontsadel postritüdrukute fotod ülipopulaarsed.

1950ndatel loovad koduperenaistele moodi postritüdrukud.  Foto: Mary Evans

Sõja lõppedes ja rindemeeste koju naastes tuli moodi plakatimodellide seksikas riietus ning tollased naised kandsid argipäevalgi korsette, krinoliinseelikuid ja kontsakingi.

Kojupöördunud sõdurid kolisid oma naistega eeslinnadesse. Koduperenaine, kes kombineeris praktilisuse erootilisusega ja tegi kodutöid kõrge kontsaga kingades, sai ideaalnaise etaloniks.

Siiski said stiletod ehk tikk-kontsaga kingad tõeliselt populaarseks alles möödunud sajandi 50. aastatel, mil vajaliku tugevusega kontsi hakati masstoodanguna valmistama. Neid tehti peamiselt terasest ja need olid üheaegselt nii peenikesed kui ka küllalt tugevad, et naise kehakaalu kanda.

Mehed kontsadel

1960. aastatel taasavastasid kontsa ka mehed. Nende hulgas oli ansambel The Beatles, kes vallutas maailma üsna kõrgete kontsadega saabastes.

1968. aasta seksuaalrevolutsioon ja sellele järgnenud unisex-mood muutis robustsed kontsadega saapad meeste hulgas veelgi populaarsemaks. Sõjaväesaabastele sarnanevate jalanõude tornikõrgused kontsad said 1970. aastate glam rock-tähtede tunnusmärgiks.

1980. aastatel kubises tööturg laiaõlgsetes kostüümides kõrgekontsalistel stiletodel poisipeaga karjäärinaistest ning kontsad jätkasid nii seksi kui ka võimu sümboliseerimist nii 1990ndatel kui ka 2000ndatel aastatel.

Teleseriaal “Seks ja linn” tegi kõrgekontsaliste kingadega täidetud kapist moodsa sõltumatu naise sümboli – kingavabrikantide rõõmuks.

Artikkel ilmus esimest korda Imelise Ajaloo 2012. aasta jaanuarinumbris. Telli ajakiri siit: http://pood.aripaev.ee/ajakiri-imeline-ajalugu.

Autor: Julie Hjerl Hansen / Imeline Ajalugu

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee